Alashtyń Ahmetiniń, Ult ustazynyń urpaqqa qaldyryp ketken baı murasyn hal-qadarymyzsha zerdeleý barysynda ne sekildi tarıhı qundy derekterdi kóremiz, neshelegen kónergen sózderge kezdesemiz. Qolǵa alǵaly otyrǵan kezekti jazbamyzda Ahmet Baıtursynulynyń 1926 jyly Semeıdiń Gýbernıalyq (kitapta: Gúbirnelik. – Á.A) baspasynan Qazaqstan oqý komısarıaty (kitapta: Qazaqystan oqyý kámeseriıeti – Á.A) jaǵynan 7400 danamen basylǵan «Saýat ashqysh» (Saýatsyz úlkender úshin 1-kitap) atty oqýlyqtyń ishinde kezdesetin birneshe sózden órbigen oıdyń ózegin oıly oqyrmanǵa usynǵaly otyrmyz. Maqalamyzda ǵalymnyń atalǵan oqýlyǵy týraly tolyq qamtyp sóılemekshi emespiz. Tek úlkenderge arnalǵan osy oqýlyqtyń 53-betindegi «Órbý» atty tanymdyq maqala tóńireginde sizben syr bólisemiz. 90 betten ǵana turatyn shaǵyn oqýlyqtan sanaly kisiniń oıyn san sanaqqa jeteleıtin nebir ǵajap uǵymdar men san túrli tarıhı derekter kezdesetinin biz buǵan deıingi maqalalarymyzda jazdyq. Atap aıtar bolsaq, atalǵan oqýlyqqa engen Ahańnyń óziniń «Itter dostyǵy» atty aýdarmasynda kózimizge shalynǵan bir ǵana «kempirnaz» atty sózdiń jetegimen kólemdirek maqala jazyp oqyrmanmen oı bóliskenbiz. Onan keıin, osy oqýlyqqa shyǵarmalary engen Buıra uly men Malabaı uly atty avtorlardyń kim ekenin de kóptegen materıaldardan izdep taýyp, alty alash balasynan shúıinshi suraǵan da edik. Al, búgin ǵalymnyń «Saýat ashqyshyndaǵy» «órbýinnen» nendeı sózdi órbitpekpiz, endeshe, kókirek kózimizdi myna sózderge júgirtelik!
Baıtursyn balasy óziniń oqýlyqtaryna engizgen halyqtyq jáne avtorlyq materıaldardyń kelý qaınaryn kóbinese kórsetip otyrǵan. Biraq, bul oqý quralyna engen 40 materıaldyń altaýynda ıesi kórsetilmegen. Onyń sebebin biz qazirshe, bul materıaldar Ahańnyń óziniń qanyq biletin derekteri bolǵandyqtan siltemesiz bergen nemese óziniń jazyp júrgen maqalalarynyń úzindisi bolǵandyqtan, kitap avtory ózi bolǵany úshin, shaǵyn mátinderge óz aty-jónin qaıta-qaıta kórsetýdi ábes kórgeninen bolar dep keń-mol piship boljal aıta turalyq. Oqyrmannyń kóńilinde kúdik qalmasy úshin, osy «Saýat ashqyshta» kelý qaınary kórsetilmegen shyǵarmalardy ataı keteıik: «Ataqozy bı», «Aldar kóse», «Qojanasyr», «Múńke bı (Móńke)», «Kósem bala», «Qojanasyr aqyly» jáne «Órbý».
Mine osy tanymdyq áńgimelerdiń avtoryn Ahań kórsetpegen. Bir qyzyǵy, osyǵan deıin Ahmet muralarynyń jarıalanyp shyqqan kóptomdyqtarynda: «Ataqozy bı», «Aldar kóse», «Qojanasyr», jáne «Múńke bı (Móńke)» Altynsary balasynan; «Kósem bala» Ábýbakir Dıbaevten; «Órbý» atty tanymdyq maqala «Aýyl» degen avtordan alyndy dep kórsetilgen. Biraq, biz Y.Altynsarınnyń barlyq kitaptarynan atalǵan tórt ańyzdy kezdestire almadyq.
Bizshe, bulardy Ahmet Baıtursynuly ózi jazyp kiristirgen. Sebebi, bul shaǵyn oqýlyqta ǵana emes, ózi bas bolyp shyǵarǵan «Qazaq» (1913-1918) gazetinde de gazettiń eń salmaqty, eń ózekti taqyryptary sanalatyn basmaqalany jáne basqarma atynan oqyrmandarǵa berilgen jaýaptardy Ahań ózi jazyp otyrǵan. Biraq,olardyń bárine avtor retinde esim-soıyn tirkeı bermegen. Sodan da bolar, búgingi tańda ótken ǵasyr basynda «Qazaq» bastaǵan baspasózderde avtorsyz jazylǵan asa qundy jazbalardyń qaısy tulǵaǵa (ásiree, Ahmet, Álıhan, Mirjaqyptyń) táýeldi ekenin turaqtandyrýǵa da úlken zertteýler kerek bolyp otyr. Bul basqa uly taqyryp bolǵandyqtan, biz bul arada aıaldamaımyz.
Endi biz «Órbýge» oralaıyq:
«Órbý» sózin kez-kelgen qazaq túsinip otyr. Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde órbýdiń – órken jaıý, ósý, kúsheıý, asqyný, damý, órleý maǵynalary barlyǵy jazylǵan. Árıne buǵan talas joq. Endi avtordyń (meıli Ahań bolsyn, basqa bolsyn) sheberligi osy órbý atty sózdi jazbanyń taqyryby etip alǵanynda deýge bolady. Sebebi, alaqandaı kitaptyń eki betine tolyq syıyp ketken osy «órbýde» avtor Jershary jaralǵan mıllıon jyldar burynǵy ǵalamdyq ózgeristen bastap, adamzattyń búgingi órkenıetti dáýirine deıingi damý basqyshyn jazǵan. Basqalarǵa qalaı áser eterin bilmeımin, men aıasyna mıllıon jylǵy barysty syıǵyzǵan shaǵyn jazbanyń taqyrybyn «órbý» (túpnusqada: órbúý. – Á.A) dep qoıa salǵan qalam ıesine tánti boldym. Búgingi tańda qalam ustaǵan bireý bolsa buǵan "Jer jaralǵannan bergi adamzattyń ósip-óný barysy" nemese «Mıllıon jyldardan bergi bizdiń damý barymysyz qalaı boldy», t.b. degen sıaqty salaqulash taqyryp qoıary munda tur edi.
Endi osy maqaladaǵy bizdi eleńdetip, qolǵa qalam aldyrǵan sózderdiń syryn ashýǵa tyrysaıyq: maqala bylaı bastalady. Túsinikti bolýy úshin túpnusqa boıynsha kórsetip otyramyz:
Dúniıede ózgermeıtún nárse joq. Dúniıeniń tabyıǵyı, negizdik joly ózgeris, ózgergende ker ketip, kemip ózgeriý emes, ilgeri basyp, jettige, jetile, ósip-óne ózgeriý. Muny ǵylym tilinde «eýolutsyıa» (tabyıǵat taǵdyry) deıdi.
Endi, osyndaǵy jettigý sózine toqtalaıyq. Bir qyzyǵy, osy «jettik» sózi atalǵan shaǵyn jazbada úsh ret qoldanylady. Búgingi tańda «Jettik» emes, «jetik» jáne «jetilý» qoldanysta. Al, arǵy bet (Qytaıdaǵy qazaqtar) «tildi jettik biledi» dese, elimizde «tildi jetik biledi» nusqasyn qoldanady. Osy «jettik» sózi osydan ǵasyr buryn asa belsendi qoldanysta bolǵan sóz ekenin «Órbý» atty osy maqalada úsh ret qoldnylǵany da aıqyndaı túsedi. Bir qyzyǵy HH ǵasyr basynda (1920-1930) jasalǵan termınologıalyq sózdikterdiń birinde bul sózdi oryssha «sovershennaıa ― jettikken» degen ataýǵa balama retinde beredi. Qaraýymyzsha, bul aýdarma qup jarasyp tur. Al, búgingi sózidikterimizde atalǵan sovershennaıany ne dep qoldanyp júr ekenbiz dep, sózdik aqtaryp kórsek, buǵan tikeleı aýdarma kórsetilmedi. Basqa sózdermen qosylǵan aýdarmalaryna qarap otyryp: sovershennaıa jıdkost– jetilgen suıyqtyq, sovershennaıa grýppa – kemel grýppa degen birneshe sózge tireldik. Endi, o zamanda bu zaman suıyqtyń jetilgenin, grýppanyń (bir top adamnyń) kemel (di) bolǵanyn kórmedik qoı. Qalaı oılasaq ta bul sózderdiń qoldanysy «jettigińkiremeı» tur. Endeshe, osy «jettigý» sózi búgingi kórkem ádebıette bar ma eken dep te biraz jerge «baryp keldik». Belgili tilshi, ǵalym Baıynqol Qalıevtyń sózdiginen mynandaı derekti kórip, kózimiz jarq etti:
Jettigý – Jettik etistiginiń qımyl ataýy. Halqymyzdyń rýhanı ómirinde nebir sony jańǵyrýlar men jettigýler toǵanaǵyn artqan da osy ǵasyr (XIX ǵ.) boldy (Qaz. ádeb., 15. 11. 1985, 12).(B.Qalıev. Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi. Almaty, 2014. - 728 b).
Demek, 1985 jyldary ádebıet oqıtyn ár kisi biletin bul sózdi de qoldanystan ysyryp bara jatqandaımyz. Qalamger, ǵalym Aqsetelý Seıdimbektiń bir eńbeginde «jettigýge» baılanysty mynadaı sóılem bar:
Mundaı tarıhı-áleýmettik aralarda qalyptasqan urpaq, qos eneni tel emip tez jettikken tól sıaqty, ótken men búgindi salǵastyrýǵa, el ómirindegi sapalyq ózgeristerdi paraqtaýǵa meılinshe júırik, tarıhı zerdesi sergek bolyp qalyptasty.
Endi ekinshi termın «eýolutsyıaǵa» keleıik. Bul endi sol kezdegi shettildik ataýlardy qazaqsha dybystaýǵa «syndyryp jazý» qaǵıdasyna saı jazylǵan evolúsıa degen sóz. Evolúsıanyń maǵynasy oqyrmanǵa belgili. Ózgerý, damý, qalyptasý. Biraq, bulardyń bári tabıǵı zańdylyqtarǵa saı bolady. Osy turǵydan alǵanda Ahańdardyń osy bir kirme sóz bolǵysy kelip turǵan ataýdy aldymen qazaqsha syndyryp, jaqsha ishine «tabyıǵat taǵdyry» dep eskerte ketýiniń ózi «jettikken» bilim ıesiniń talǵamy deýge ábden bolady.
Úshinshi sóz: shen.
Mátinge qaraıyq:
Ústimizdegi sheni, sheti joq kók, kúndiz bolsa dúniıeni jaryq etken kún, tún bolsa aspanda kúlimsirep turǵan aı men juldyzdar, izdeseń tirshiligińe kerek nárseniń bári tabylyp, anasha asyrap otyrǵan mynaý jer, ol jerdiń ústindegi jandy, jansyz maqluqtar bári osy túrinde, osy kúıinde, osy qalpynda bolmaǵan.
Búgingi tańda bizge shen dese, laýazym, «shendi-shekpendi» uǵymy kele qalady. Alaıda, ótken ǵasyr basynda ádebıetterde júrgen «shen» ol emes.
Shen – Arbanyń dóńgeleginiń syrtyn qorshap turatyn, ıilip kelgen temir (Qazaq dástúrli mádenıetiniń ensıklopedıalyq sózdigi. - Almaty: "Sózdik-Slovar". 1997.- 368 b.).
Budan syrt bul shen «mań, tus, mańaı» maǵynalaryn bildiredi eken.
Suranshy, Saýryq batyrym,
Shenine dushpan kelmegen.
Qamyn oılap halyqtyń,
Jerin jaýǵa bermegen (Jambyl Jabaev), - dep keletin rýhty jyrda da osy osy «shen» qoldanylyp otyr.
Tórtinshi sóz, aqtyǵynda. «Saýat ashqyshtaǵy» «órbý» atty jazbada bul sóz bylaı qoldanylǵan:
Bir-aq ilgeriniń aqyly, bilimi keıingige qalyp, keıingiler oǵan qosyp jamaı kelip, tirshilik ádisi artylyp, aqtyǵynda óner-bilim aýdany ulǵaıa, keńiı bergen.
Bul qazirgi «aqyrynda, sońynda, nátıjesinde» degen sóz. Qazaqtyń aqtyq saparǵa shyǵýy degeni sońǵy sapardy meńzeıdi. Alaıda, aqtyǵynda atty bul ústeý qazirgi tańda qoldanysta joqqa tán. HH ǵasyr basyndaǵy kóptgen oqýlyqtardan bul sózdiń belsendi qoldanysta bolǵanyn kórýge bolady.Al, aqyn jyrynan:
Aqyryp urǵannan soń óte qatty,
Barmannyń ózi túgil janyshty atty.
Jabysyp qalqan basqa, bas keýdege,
Kúl-kúl bop aqtyǵynda bári jatty (T.İztileýov (1882-1939), Rústem.) óleńinen kezigedi.
Besinshi sóz. Qalynyp. «Órbýdiń» mátininde bylaı sóılem bar:
Kún kóris tásili molaıa bergen. Paıdaly tásil alynyp, paıdasyz tásil qalynyp, tirshilikke kerek bilimder atadan balaǵa, úlkennen kishige, násilden násilge qalyp, bilim sabasyna qoıylyp otyrǵan.
Osy kúni qazaq tilinde qalý bar da, qalyný joq. Keıbir kisi bul jerde avtor sózdi uıqastyra paıdalana salǵan dep kúmán artýy múmkin. Biraq, múlde olaı emes. Qazaq tilinde qalynýdyń birneshe qoldanysy bar. Aldymen Ahańnyń ózine júginsek:
Qalyný – tasymaldaǵan kezde sózdiń osy jolda qaldyrylýy. (Ahmet Baıtursynuly. Ensıklopedıa / bas red. Toıbaeva J. - Almaty: Qazaq ensıklopedıasy, 2017. - 744 b.).
Elimizdiń batysynda bul sóz qazirgi qalý sóziniń ornynda da qoldanylady. Mysaly, Túzý taban etik qazir qalyndy (Gýr., Mańǵ.). (Qazaq tiliniń aımaqtyq sózdigi /Qurast. Ǵ.Qalıev, O.Naqysbekov, Sh.Sarybaev, A.Úderbaev jáne t.b. – Almaty: «Arys» baspasy, 2005. - 824 b.).
Al, Túrkimen elindegi qazaqtarda bul qalyný sózi toqtatýdy bildiredi. Suraý qalynsyn degenderiń qol kóteriń (Túrikm., Tedj.).(Qazaq tiliniń aımaqtyq sózdigi /Qurast. Ǵ.Qalıev, O.Naqysbekov, Sh.Sarybaev, A.Úderbaev jáne t.b. – Almaty: «Arys» baspasy, 2005. - 824 bet).
Túmen Baltabasulynyń (1884-1957) «Adaı tegi» atty jyrynda:
Alshynda júırik atanǵan,
Ábýbákár Kerderi
Jetirýdyń Tamasy.
Qalynyp turǵan qazaqta
Qarttardyń bar-dy shalasy, - degen joldarda «qalynybymyz» júr.
Qaraqalpaq aǵaıynnyń búgingi tilinde de «qalyný» qarsha borap júr. «Karantın shekleўlerı 1-avgýstqa shekem saqlanyp qalynady» dep jazypty «Qaraqalpaqstan habar agentlıgı» resmı saıty. Mundaı etsitikterge kelgende qaraqalpaq kim, biz kim deımiz.
Joǵarydaǵy keltirilgen derekterdiń bárin jınaqtaǵanda qazaqta alynýmen birge qalyný da qatar qoldanylǵanyna kózimiz tolyq jetedi. HH ǵasyr basyndaǵy basqa ádebı úlgilerden de qalynýdy keziktergenbiz.
Endi osy jerge kelgende, qazaqtyń zańǵar jazýshysy Muhtar Maǵaýın aqsaqaldyń bir maqalasy eske túsedi. «Týylǵan» men «ólingen» maqalasynda abyz qalamger qazirgi sóz qoldanysymzda beleń alǵan qate sózder týraly keń kólemde oı bólisken edi. Árıne, qazaq eshýaqytta «týylǵan kún», «týylǵan jer» dep qoldanbaıdy. Biz jazýshynyń «týylǵan» bas bolǵan kóptegen sózdi túzetip, durysyn ashyp kórsetkenine bek qýanyshtymyz. Degenmen, osy jerde bir túıtkildiń sheti shyǵa bastaıdy. M.Maǵaýın osy «týylǵan» sózin qoldanyp júrgenderdi qaımyqtyrý maqsatynda «ólingen» degen sózdiń de joq ekenin kóldeneńdetedi. Jáne, ólim uǵymyn tereńirek tarqatyp kelip, bárimizdi bylaı shyqpyrtady:
«Týylǵanǵa» daýa joq eken. Endeshe, kelesi saty – «ólingen!». Adam ádette óz yrqymen ólmeıdi ǵoı. Aýrý-syrqaý ma, kóldeneń pále, nemese ashtyq pen kárilik pe – «ólinedi!». Abaı: «Adam jylap týady, keıip óledi» – dep edi, Shákerim qajy: «Týǵan jan ólmek, – Taǵdyrǵa kónbek!» – degen, al kúni keshegi Qasym: «O darıǵa, altyn besik týǵan jer!.. Sende týdym, sende óstim men, sende ólsem, – Armanym joq bul dúnıede der edim…» – múlde qate: «…Jylap týylady, keıip ólinedi», «Týylǵan jan ólinbek», «Týylǵan jer… Sende týyldym, sende ólinsem…» – dep aıtýlary shart eken.
Áńgime joq, bul synǵa kelisemiz. Endi osy arada, hakim Abaıdyń:
Dúnıe - úlken kól,
Zaman - soqqan jel,
Aldyńǵy tolqyn – aǵalar,
Artqy tolqyn – iniler,
Kezekpenen óliner,
Baıaǵydaı kóriner, - dep keletin salmaǵy qorǵasynnan aýyr oı tolǵanysynda «óliner» qaıdan júr degen saýaldyń saýsaǵy qyltıa qylady. Abaı atamyz bul jerden uıqas úshin ala salmaǵany belgili. Sol sebepten de «qalyný» sózi bar tilde «óliný» sózi bar bolmasyna kim kepil? Bul endi sóz tórkinin indete zertteýge ańsary aýǵan aǵaıynǵa saýal kúıinde qalatyn sóz bolyp tur.
Altynshy sóz. Barlyq qaqpasy. «Órbýde»: Kún kóris isi oǵan ońaı, barlyq qaqpasynyń neshe esigi, neshe tesigi oǵan málim, - dep keletin sóılem bar.
Mundaǵy barlyq degenimiz bári, qansha bolsa sonsha, túgel degen maǵynany bildirip turǵan jalpylaý esimdigi emes. Birlik, tirlik, batyldyq, ǵashyqtyq jáne baılyq sıaqty zat esim kúıinde kelip otyr. Munda, ǵalamda bar qubylystyń bárin qalaı zertteýdi ol biledi degendi meńzep otyr. Dál osy sóılemde bul barlyq qaqpasyn ǵylym qaqpasy dep túsinýge de bolady.
Jetinshi tirkes. Sýdy balyqtaı kezip. Jyldyq jerden kóz ashyp jumǵansha jyldam qabar alyp otyrǵan, atsyz arbamen júrip, suýdy balyqtaı kezip, qustaı aspanǵa ushyp otyrǵan jurttar ǵylym men óner arqasynda, dúniıeniń esik-tesigin bilgendikten istep otyr.
Bul jerde sýda balyqtaı júzip bolar, sýdy kezgeni nesi degen suraqtar týyndaýy da ábden múmkin. Biraq, bul jerde balyqtaı sý kezý degen áste áserlep aıtylǵan sóz emes. Balyq sýdy kezedi. Bizdiń týǵan aýylda (QHR, Ór Altaı) Ertistiń balyǵy Jaısańnan (Zaısan kóli, Shyǵys Qazaqstan ob.) ózenniń ishimen órlep, Ór Altaıdaǵy Ertistiń basyna deıin jetip ýyldyryq shashady eken, ol balyqtardyń kúsh-qaıratynyń myǵymdyǵy sondaı, aq kóbigin aspanǵa atyp jatqan aǵyndy ózendi de órleı júzedi dep estıtinbiz. Endi Jaısańnan Ertistiń basyna deıin myń shaqyrym. Balyq sý ishinde ózi ózi jaı ǵana júzbeıtinin «Órbýdi» jazǵan ǵalym ábden biledi. Balyq sýdy kezedi. Osynyń syryna úńilý úshin balyqqa qatysty ǵylymnyń jazǵan maqalalaryna da kóz saldyq. Bizdiń aýyldaǵy úlkenderdiń aıtqanymen ıhtıologıa (balyqty zertteıtin ǵylym salasy) ǵalymdarynyń jazǵany bir jerden shyǵyp otyr. Qazaq ensıklopedıasynda: «balyqtar jyl maýsymyna sáıkes qoregin, qystaýyn nemese ýyldyryq shashatyn jerin izdep, keıde myńdaǵan kılometrge deıin óristeıdi», - dep jazylǵan.
Segizinshi sóz. ádistiniki. Báıge ónerli júıriktiki, ádistiniki, - dep berilgen «Órbýde». Bul sózge kóp toqtalmaımyz. Bilimdi, bilikti, ádisti, aılaly, kúshti, parasatty sıaqty jurtqa túsinikti sóz. Degenmen, búgingi tańda osy ádisti sózin qoldanyp júrgender sanaýly. Sondyqtan, qalam ustaǵan aǵaıynǵa HH ǵasyr basyndaǵy qalamgerler sıaqty ana tilimizdi san qubyltyp paıdalanaıyq degimiz kelip ketti.
Toǵyzynshy sóz. Siri. Sirini siz de bilip otyrsyz. Qatty kón bolyp qatyp qalǵan nárseni aıtady. biraq, kitapta syn esim retinde zattyń synyn emes atyn bildirip tursaqaıter edik?!
Bireý ilgeri, bireý keıin, bireý kókke ushatun, suýdy kezetún máshiıneler isteýge jetkende, bireýler teriniń de jóndep iıleýin bilmeı, qaýdyrlaǵan teri men siri kiıip otyr, - dep oqyrmanyn oıǵa qaldyryp, áńgimeniń núktesin qoıady avtor.
Bul jerdegi teri degeni usaq maldyń terisi de, al siri degeni iri qara maldyń terisi. Teriden tikken kıim kıip otyr deı salmaı, teri men sirini bólek aıtýynda da mán bar.
Ahań oqýlyǵyna engizgen eki bettik shyǵarmadan osynshama kóp túıtkildiń suraǵyn izdep tapqan boldyq. Eki bettik áńgimeniń aıtary osynshama mol bolǵanda, bir Ahańnyń jınaqtaı kelgende birer myń betten turatyn muralaryn tápteshtep qaraýdyń mańyzy qanshama zor ekenin bilgen bolarsyz. Al, Ahmet Baıtursynulynyń tusyndaǵy júzdegen qalamgerdiń myńdaǵan betten turatyn muralaryn egemen eldiń erteńine qanshalyqty deńgeıde zerttep kórsetip berdik? İrgemizdegi Orys jurty ataqty aqyndary Pýshkındi zerttegeni sonshalyq, Pýshekeńniń týǵanynan (týylǵan emes) ólgenine deıingi ár kúnin, saǵat-mınýtyna deıin zerttep turaqtandyrypty deıdi. Sonda da poezıa alybynyń otyz jas shamasynda ótken málim sapardaǵy úsh kúni belgisiz deıdi. Qazir orystyń pýshkıntanýshylary sol úsh kúnniń syryn izdep sandalyp júripti-mish.
Ótken jyly hakim Abaıdyń 175 jyldyǵy ótti. Abaıdyń ár kúni bylaı tursyn, qaı jyly qaıda bolǵanyn kesip aıtatyn ǵalym bar ma bizde? Jaraıdy, ósken eli, ólgen jeri (ózinshe aıtqanda, ólingen jeri), kómilgen topyraǵy belgili. Aleksandr Pýshkınniń de syry ashylmaǵan úsh kúnin qoıa turalyq. Alty alash, Úsh júz bolyp, arada týǵanyna bir jarym ǵasyr, ólgenine 85 jyl bolǵan, ult ustazymyz Ahmet Baıtursynulynyń súıegin taptyq pa? Joq, tappadyq. Taba almaıtynymyz – izdemedik.
Ádlet Ahmetuly
