Tekti de, kekti ul...
Qazaqtyń kórnekti qalamgeri, jazýshy-ustaz Jaqsylyq Sámıtulymen júzdesip, dıdarlasýdyń jóni keldi. 2007 jyly 23 maýsym, Almatydaǵy «Stýdentter saraıynda» ótetin Ospan batyr Silamulynyń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalǵan Halyqaralyq aqyndar aıtysynyń shaqyrý qaǵazyn jetkizip berýdi, batyrdyń nemeresi Órken Nábıuly dosym maǵan tapsyrǵan edi.
Bala kúnimizden kitaptaryn jastanyp oqyp, keıipkerlerin jatqa soǵatyn jazýshyńmen dıdarlasýdyń ózi bir ǵanıbet qoı. Ásirese, Jaqańnyń el táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldary-aq, jaıly jumys, jaqsy turmysyn tastap, alǵashqy kóshti bastap otanǵa oralǵany meniń kóńilimdegi abroı, bedelin arttyra túsken edi. Buryn baryp kórmegendikten, ol kisiniń úıin biraz izdep, ázer taptym. Aqsaı yqsham aýdanyndaǵy, kóp qabytty turǵyn úılerdiń birinde turady eken.
Men barǵanda jatyn bólimesinde dem alyp jatqan eken, azdan soń ortamyzǵa keldi. Osydan birneshe aı buryn qatty naýqastanyp, tósek tartyp jatyp qalǵanyn estigen edim, aýyrý ábden meńdegeni kórinip tur. Sonda da qaısar rýhpen denesin tik ustaıdy.
Ózimdi tanystyryp, shyǵarmashylyǵynan tanys ekendigimdi, óleń jazatynymdy, kelgen buıymtaıymdy aıtyp, shaqyrýdy qolyna bergen edim, sálde bolsa jadyrap qaldy. Shynynda Jaqańnyń Qytaıda shyqqan «Taý samaly», «Atameken», «Aq Sáýle» kitaptaryn neshe qaıtara oqyǵanym bar edi. Al endi Jaqsylyq Sámiıtulynyń áni «Týǵan jer» degen áýen baıaǵydan tanys, jórgekte sińgen ún.
Aǵamyz qınalyp otyrsa da óziniń Ármıabek Saǵyndyquly, Tursynhan Zakonuly, Almas Ahmetbekuly, Ǵalym Qalıbekuly qatarly rýhtas inilerin ertip, qazaq eline qalaı kelgeninderi týraly aıtty. Búginde bul aǵalarym da kók baıraqty otanymyzdyń rýhanıatynyń damýyna qal qadirinshe qyzmet atqaryp keledi, árqaısysy týraly bólek toqtalyp, tolǵam aıtarǵa turarlyq tulǵalar. Odan óziniń jazǵan shyǵarmalaryn, áli de jarıalanbaǵan týyndylary týraly egjeı-tegjeıli aıtyp berdi, bálkim esinde júrsin, kádege jaratsyn degeni bolar. Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń fılologıa fakýltetinde oqıtynymdy aıtqan edim, eleńdeı qaldy. «Tursekeń kelip júr me?»- dedi. «Iá, kelip júr, bizge qazaq ádebıetiniń synynan leksıa oqıdy»- dedim. «Eeeee, ol kisi asyl adam ǵoı, meni sol ýnıversıtettiń shyǵystaný fakýltetine ertip aparyp, jumysqa ornalastrǵan edi, duǵaı sálem aıt»- dedi rızalyq pishinmen aýyr kúrsinip. Osy oqý ornynda qyzmette júrgende shyǵystaný fakúltetine arnap oqýlyq jazǵanyn da estigen edim. Sol kezde shetelden kelip, qolyna qalam alǵan qazaqtyń Tursekeńnen (Tursynbek Kákishev) shapaǵat kórmegeni tym az eken aý deımin ishimnen.
«Ospan batyrdy jazý úshin Atajurtqa keldim»- deıtin jazýshy tutas bir dáýirdiń obrazyn somdap, «Haharly Altaı» trılogıasy arqyly máńgilik eskertkish soǵyp ketti. Bul eńbegi «Sergeldeń» degen atpen tórt tom bolyp az danamen bolsa da baspa betin kórip, oqyrmanǵa jetti. Buryn ol romandy kitaphanadan oqyǵan edim, al búgin avtordyń óz qolynan, qoltańbasymen alǵanyma marqaıyp otrmyn. Bul kitaptyń bir tomy «Qaharly Altaı» degen atpen Túrkıada túrik tilinde basylyp shyqty. Keıinnen kásipker Ǵylymhan Qalıulynyń demeýshiligmen qaıta rettelip, «Qaharly Altaı» trılogıasy jaryq kórdi, ókinishtisi, ony kórýge jazýshynyń ǵumyry jetpedi...
Jazýshynyń qazaq elinde bul kitaptarynan ózge «Atameken», «Sarala qaz», «Altyn qazyq» qatarly porzalar jınaǵy, «Qytaı qazaqtary» atty zertteý eńbegi jaryq kórdi. jazýshynyń 70 jyldyq merıtoıy «Er Jánibek» Halyqaralyq qrǵamdyq qorynyń uıtqy bolýymen Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynda dúrkirep ótti, taǵy da Jaqańsyz. Tirisinde sálemge jarymaǵan talaılar, saırady aı kelip, tym kesh edi....
Jazýshynyń uly Zańǵar ákesiniń shyǵarmalaryn jınap, ktaptaryn bir, bir danadan Otandastar qoryna ákelip tabystaǵan kezde, Jaqańmen bolǵan jarqyn júzdesý taǵy bir kóz aldyma keldi... Bul kitaptar Ulttyq akademıalyq kitaphanadan ashylatyn «Otandastar oqý zalyna» qoıylatyn bolady.
Osy kezdesýden qaıtqannan keıin, Jaqsylyq aǵaǵa arnaǵan «Tekti de, kekti ul» degen óleńimdi jazdym, biraq kezdesip oqyp berýge úlgirmedim, men asyqpaı júrgenimmen ol kisi kútpedi, attanyp ketti...
Baqyt ta, azap ta az sen kórmegen,
Taǵdyryń tas túrmede terbelgen eń.
Tirildi mekenińe kelgende áreń,
Burynǵy bal armanyń keýdeńde ólgen.
Bet aldyń alǵash ret osy aýylǵa,
Enshi emes ondaı erlik osal ulǵa.
Otannyń oty jandy otaýyńda,
Botańnyń qosy qondy qataryńa.
Qarsy alǵan mekeniń joq quraq ushyp,
Janaryń jasqa orandy jylap, isip.
Kórmegen eldiń asyn surap iship,
Tekti de, kekti basyń júr alysyp.
Bermesin ataǵyn da, shapanyn da,
Óz kóshiń óreli eldiń qatarynda.
Sybaǵa dámetpegen ataly ulǵa,
Sirá da kerek emes, Jaqa, muń da.
Jalaly jastyǵyńa kýá ǵasyr,
Jaratqan jazýyna jylamas ul.
«Sergeldeń» eliń seni uǵady aqyr,
Tarqamas toıyń sonda ulan asyr.
«Týǵan jer qushaǵynda» jasqanbadyń,
Ańsatqan «Ata meken» basty armanyń.
Sezingen kezinde eliń kesh qalǵanyn,
Ózińnen tabylmaıdy asqan daryn.
Talapbek TYNYSBEKULY
6alash usynady
