Ámireniń asqaq aýeni (tól daýysy)
1925 jyly Parıj qalasynda ótken Dúnıejúzi kórmesinde syńǵyr daýysymen Ámire Qashaýbaev «Aǵash aıaq», «Qanapıa», «Úsh dos», «Jalǵyz arsha», «Qosbalapan», t.b. ánderin oryndap, eki báıgemen qosa, kúmis medaldy ıelenedi. Sóıtip, Ámire shet elde óner kórsetken tuńǵysh qazaq ánshisi boldy.
1974 jyly Jarqyn Shákerim qazaq halqynyń mańdaıyna bitken birtýar juldyzy, qaıtalanbas talant ıesi Ámire Qashaýbaevtyń daýsyn alǵash taýyp, kópshilikke usynǵan edi. Ámireniń oryndaýynda fonografqa jazylǵan «Aǵash aıaq» pen «Balqadısha» ánderine restavrasıalyq tazartý jumystary jasalynǵan. Bul týraly Jarqyn atamyz bylaı deıdi.
«1974 jyly Qyrǵyzstannyń sol kezdegi birinshi hatshysy T.Úsibálıev degen kisi D.A.Qonaevqa «Kompartıanyń 50 jyldyǵy bolǵaly jatyr, soǵan oraı Qyrǵyzstannyń barlyq myqtylarynyń – Saıaqbaı Qaralaev, Estemes Tursynálıev, Urqash Mámbetálıev, Týǵanbaı Ábdıev sekildi manasshylarynyń jáne áıgili qyrǵyz oryndaýshylarynyń kúıtabaǵyn shyǵarýǵa kómektesseńizder» degen mazunda hat jazyp, ótinish jasaıdy. Ol kezde kúıtabaqqa jazý stýdıasy Orta Azıa boıynsha Almaty men Tashkentte ǵana bar bolatyn. Sodan Qazaq KSR Mádenıet mınıstrliginiń tapsyrýy boıynsha «Almaty kúıtabaqqa jazý stýdıasynyń» dırektory Seıilhan Qusaıynov meni shaqyryp alyp, «kiris» dedi emes pe? Julqynǵan jas kezim, á degenshe bolǵan joq Qyrǵyzstannan bir-aq shyqtym. Bishkekte jarty jyldaı turdym. Kólemdi kúıtabaq shyǵarý úshin Qyrǵyz radıosynan biraz shyǵarmalardy jazyp aldyq. Endi qalǵanyn Máskeýden qospaqshymyz. Óıtkeni onda sapaly jazbalar óte kóp bolatyn. Sóıtip Máskeýdegi Ortalyq Memlekettik muraǵattyń fono-foto qujattar jáne dybys jazý bóliminde saqtalǵan qyrǵyz qoryn aqtaryp, manasshylardy izdep júrgem. Sol jerde qalyń shańnyń arasynda jatqan qońyr kitap qolyma túsip, ondaǵy Ámireniń esimi, ol oryndaǵan ánderdiń tizimi, sondaı-aq fonografqa jazylǵan daýys taspasynyń nomeri kózime ottaı basyldy. Qýanǵanymnan kózimnen qalaı jas shyǵyp ketkenin de bilmeı qalyppyn.»
Ókinishke oraı Ámire Qashaýbaev da saıası repressıa qurbany boldy. Negizgi sebep qazaqtyń ulttyq patrıoty Mustafa Shoqaımen Parıj qalasynda kezdesýi edi...
6alash uyndy
