Qazaq dalasynda dúrkin-dúrkin bolǵan náýbettiń kesirinen týǵan jerinen jyla kóship, shetel asyp jan saýǵalap ketken qazaq az emes. Munyń basy patsha ókimetiniń otarlaý saıasatyna qarsy shyǵýdan bastalyp, onyń sońy Qazan tóńkerisindegi alasapyranǵa, 30-jyldardyń basyndaǵy asharshylyqqa, 37, 38-jyldardaǵy saıası qýǵyn-súrginge ulasty. Ásirese, qyzyl ókimettiń hat tanıtyn saýatty adamdarǵa jasaǵan teperishi qazaq jeriniń biraz zıalysyn shekara asýǵa májbúr etti. «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar» degendeı, «balapan basyna, turymtaı tusyna tartqan» osy bir almaǵaıyp zamanda Qytaı jerindegi qazaqtardyń arasyna baryp bas saýǵalaǵan qazaqtardyń arasynda artyna óshpes iz qaldyrǵan aıtýly tulǵalar da kóp.
Kindik qany Qazaqstanǵa tógilip, Qytaı jerinen topyraq buıyrǵan tulǵalar dese, esimizge aldymen Áset Naımanbaıuly men Zıat Shákárimuly túsedi.
Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdanynda kindik qany tamǵan Áset Naımanbaıuly – qazaqtyń sýyrypsalma aqyny, ánshi-kompozıtory. Aıtýly aıtystary men ásem ánderimen «aqyn Áset», «ánshi Áset» atanǵan Áset Birjan sal Qojaǵululy men Aqan seri Qoramsaulynyń óner dástúrin jalǵastyryp, ári qaraı damytty. Sonymen birge Arqa áýenderiniń Jetisýda, Tarbaǵataıda jáne Altaıda keńinen taralýyna muryndyq boldy.
1916 jyly ult-azattyq kóterilis kezinde jazalaýshy otrádtardan qashqan elmen birge Qytaıǵa ótken Áset 1923 jyly Qulja aýdanynyń Kókqamyr degen jerinde qaıtys boldy. El arasynda «Áset Qytaıǵa alashshylardyń tapsyrmasymen barǵan» degen sóz de bar. Biraq oǵan naqty dálel joq. Keńes dáýirinde Áset Naımanbaıulynyń óleńin alǵash S.Seıfýllın (1925) bastyrǵan. 1936 jyly B.Ysqaqovtyń aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly arnaıy maqalasy jarıalansa, Áset Naımanbaıuly shyǵarmalarynyń tuńǵysh jınaǵy 1968 jyly B.Adambaevtyń qurastyrýymen baspadan shyqty. Bul jınaqqa aqynnyń 34 óleńi (ánin qosa), 4 aıtysy, 4 dastan-qıssasy ense, 1988 jyly Beksultan Nurjekeev qurastyrǵan «Áset» atty jınaqta 29 án mátini, 71 óleńi, 10 aıtys-qaǵysy, 8 qıssa-dastany basyldy.
Shákárim qajy «halyq jaýy» dep atylǵannan keıin, kenjesi Zıat ta qyzyl ókimettiń túrtpegine ushyrady. Bas saýǵalamasa, ózin de aınaldyrǵan jaýdyń almaı qoımaıtynyn sezgen ol bir túıege azyq-túlik pen ákesiniń qoljazbalaryn artyp, qasyna Berdesh Tákejanov, Mánkesh, Ázimbaı (Berdeshtiń inisi), Qojahan, Tóleýǵazyny ertip 1931 jyly qazan aıynda Qytaıǵa qaraı bet túzepti. Jolshybaı bularǵa Shubartaýdan qashyp kele jatqan Shaqantaı batyrdyń urpaqtary Jabaǵytaı, Kenjebek qosylyp, mólshermen eki júzden artyq adam Baqty shekarasynan Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵyna ótedi.
1933 jyly Altaıda Sháriphan Kógedaev basqarǵan jańa ókimet ornady. Demokratshyl baǵyt ustanǵan Sháriphan ókimeti barlyq múmkindikterdi paıdalanyp, tarıhı mańyz alatyn sharalardyń biri – saýatsyzdyq jaılaǵan Altaı qazaqtary arasynda mektep ashyp, jańasha oqytý júıesin jolǵa qoıady ári Sarsúmbeden qysqa merzimdi oqytýshy daıyndaý kýrsyn ashady. Kýrstyń alǵashqy qararynda oqyǵan seksenge tarta kýrsant keıin túgelge jýyq mádenıet-aǵartý shebine qyzmet istedi. Aýdandarǵa, aýyldarǵa baryp mektep ashty. Mine, osy muǵalimderdi daıyndaǵandardyń biri Zıat Shákárimuly edi. 1936 jyly Zıat Úrimshidegi «Ólkelik qazaq-qyrǵyz uıymyna» qyzmetke shaqyrylyp, 2 jyldan keıin jergilikti Qytaı bıligi qolǵa alyp, kózin joıdy.
Zıattyń qaıyn atasy Seıitqazy da Qazaqstannyń týmasy. Zıatty Úrimshige aparǵan da sol Seıitqazy muǵalim bolatyn. Atyǵaı rýynan shyqqan Seıitqazy Nurtaev 1880 jyly Kókshetaýda dúnıege kelgen. Troıskide «Rasýlıa» dep atalatyn jeti jyldyq muǵalimder daıyndaıtyn mektepten oqyǵan ol arab, túrki, orys jáne qazaq tilderinen habary bar, ashyq oıly, ustamdy, asa ónegeli adam bolǵan. Qazaqstandaǵy kezinde patsha ókimetine qarsy tóńkeristik qımyldarǵa qatysyp, qýdalanyp, Shyńǵystaýdaǵy Qunanbaı aýyldaryna baryp, sol arada birneshe jyl muǵalimdik istegen. Mámı beısi (bılik ataýy) Altaıdan «abaqıa» mektebin ashqanda, Semeıden Seıitqazyny arnaıy shaqyrtqan. Sonymen, 1909 jyly Biteýirgedegi «abaqıa» mektebine muǵalimdikke kelgen Seıitqazy 1933 jylǵa deıin Mámı aýylynda muǵalim bolypty. 1933 jyly Sháriphannyń jarlyǵymen qazylyqqa (tóreshi) taǵaıyndaldy. 1935 jyly «Ólkelik qazaq-qyrǵyz uıymyna» (Úrimshige) shaqyrylyp, sonda qyzmet istep júrgende Shyń Shysaı ókimeti jaǵynan qolǵa alynyp, otbasy İlege jer aýdarylady. Altaı kóterilisshileriniń saıası tutqyndardy bosatý jónindegi qatań talabyna saı 1942 jyly túrmeden shyqqan ol Biteýirgedegi Mámı beısi aýylyna qaıta oralady. 1944 jyly Altaıdan aýǵan elmen birge Shińgilge baryp, 1945 jyly aýrýdan qaıtys bolady.
Árıne, qýǵyn-súrginge ushyrap Qytaı asqan qazaqtardyń keıbirine Qytaıdan topyraq buıyrsa, al keıbirine týǵan jeri – Qazaqstanǵa qaıta oralý nesip boldy. Olardyń ókili retinde alty alashqa aty ozǵan ánshi Dánesh Raqysh pen Qytaı qazaqtarynyń álipbıine eleýli úles qosqan Ánýar Kókeevti ataýǵa bolady.
Ánýar Kókeev 1912 jyly Semeı (qazirgi Shyǵys Qazaqstan) oblysy Aqsýat aýdanyndaǵy Qaraqoıtas qystaǵynda dúnıege kelgen. Semeı qalasynda eskishe jáne oryssha oqyp bilimin tolyqtyrǵan ol týǵan aýylyna kelip, aýyldyq keńeske hatshy bolyp eńbek jolyn bastaıdy. Bılik basyna F.Goloshekın kelgennen keıin «kishi revolúsıa jasaımyn» dep qazaq zıalylaryn shetinen ustap, jer aýdartyp, túrmege qamap, óltire bastaıdy. Ánýardyń úlken ákeleri Toqtar men Nurmuhammedti «biriń bı boldyń, biriń din jolyn ustadyń» dep Sibirge aıdatsa, ákesi kókeıdi «Aqsýatta starshına boldyń» dep malyn tárkilep, «halyq jaýy» retinde sottap, ólim jazasyna kesedi. Endigi kezek ózderine kelgenin sezgen Ánýar nemere aǵasy Ǵazızben birge Qytaıǵa ótip ketedi.
Ánýar Qytaıǵa ótken soń bala oqytyp, ustaz etti. Keıin Úrimshide Keńes-Qytaı saýda uıymyna jumysqa turady. Osy arada Zıat Shákárimulymen birlesip qazaq mádenıetine qatysty biraz jumys isteıdi. Alaıda 1938 jyly Qytaılar onyń aǵasy Ǵazız ben Zıatty túrmege jaýyp, kózin qurtqan soń Ánýardy jumystan shyǵaryp tastaıdy.
Jumystan shyqqan ol qazaq-mońǵol mektebine oqýǵa túsip, 1940 jyly bitirip shyǵady da, Úrimshidegi «qyzdar orta mektebine» dırektor bolyp jumysqa ornalasady. 1946 jyly ólkelik oqýlyqtar men jýrnaldardy redaksıalaý men tekserý alqasynyń músheligine taǵaıyndalady. 1950 jyly «Shyńjań ádebıet-ıskýsstvosy» jýrnalynyń alqa múshesi bolady. 1954 jyly Shyńjań halyq baspasynyń oqýlyqtar redaksıasy bóliminiń orynbasarlyǵyna taǵaıyndalady. Baspada istep júrgende sol kezdegi qoldanyp júrgen álippeniń keıbir áripteriniń yńǵaısyz ekenin baıqap, oqýlyqtaǵy oqytý ádisi týraly biraz maqalalar jazady. Keıin osylardyń bárin qorytyndylap, 1954 jyly «qazaq tili emlesin durys qoldaný erejeleri» degen eńbegin jazdy. Osy ereje Qytaı qazaqtary oqytý isiniń irgetasyna aınaldy.
Ánýar Kókeev 1955 jyly Keńes Odaǵyna qaıtýǵa múmkindik alady. Alaıda Máskeý ony birden Qazaqstanǵa ákelmeı, týǵan-týystarymen birge Qyrǵyzstannyń Qant aýdanyndaǵy Toǵyzbulaq aýylyna aparyp tastaıdy. Bul aýyldan da ózi bas bolyp qazaq synybyn ashqyzǵan ol birshama jyl sonda ustazdyq etip, Máskeýdiń belgilegen ýaqyty tolǵanda, Aıagózge kóship keledi.
Ánýardyń nemere aǵasy Ǵazız Nurmuhammeduly da Qytaı qazaqtaryna tanymal aıtýly tulǵalardyń biri. 1934 jyly «Tán-SHan» gazetin, 1936 jyly «Shyńjań» gazetin shyǵaryp, atalǵan gazetterdiń bas redaktory bolǵan ol 1934 jyly ólkelik qazaq-qyrǵyz mádenıet qaýymdastyǵynyń tóraǵasy bolyp saılanady. Qaýymdastyqtyń 5 aımaq, 8 aýdanyndaǵy bólimshesin quryp, 275 mektep ashady. Alaıda halqym dep qanjilik bolǵan erdi qytaılar 1938 jyly Zıat Shákárimmen birge ustap, túrmede azaptap óltiredi.
Ánshi, kompozıtor, Qazaqstannyń halyq ártisi Dánesh Raqysh 1926 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelgen. Tórt jasynda keńes ókimetiniń zobalańynan qashqan áke-sheshesimen birge Qytaı asady. Talanty tas jarǵan ol on jasynan bastap syrnaımen án salyp, ánshi bala retinde tanylady da, eseıe kele Quljadaǵy qazaq-uıǵyr drama teatrynda jumys isteıdi. 1959 jyly Qytaıdan atajurtqa aýǵan elmen birge týǵan jerine oralady.
Árıne, bulardan basqa da Qytaı asyp, ol jaqtaǵy qandastardyń óner, bilim salasyna óshpes iz qaldyrǵan tulǵalar az emes.
