Narqyzyl
Abylaı týraly tarıhı jyrlarda 15 jasar Abylaıǵa Bógenbaıdyń bata berip, astyndaǵy Narqyzyl atyn syılaıtyny aıtylady. Sondaǵy Bógenbaıdyń aıtqan sózi: «Jylqynyń tulpary edi Narqyzylym», Shyraǵym, yrym qylyp sen min dedi. Qaraǵym, ýytty-otty bala ekensiń, Minez-qulqyń tup-týra dana ekensiń, Jazǵyturym úsh júz bop jınalamyz, Sol jıynǵa kerekti jan ekensiń. Shyraǵym, taza saqta Narqyzyldy, Esińe al, kek alatyn keler jyldy. Jońǵarǵa qarsy úsh júzdiń birigip Qaraqumda quryltaı (sıez) ótkizip birikken ásker jasaqtaýyn 1723 jyl desek, bul oqıǵa bir jyl buryn 1722 jyly ótkenge uqsaıdy. Bógenbaıdyń Narqyzyldy kózińniń qarashyǵyndaı saqta jáne eki ret tulpar deýine qaraǵanda Narqyzyl shynynda da tulpar bolsa kerek. Narqyzyldy astyna minip, óziniń burynǵy ótken babasy Abylaıdyń atyn atap arýaq shaqyrýy jyrda bylaısha sýretteledi: Sabalaq ataq alyp «Abylaılap», Barsha qol «Abylaılap» aıǵaı saldy. Kók te «Abylaı», jer de «Abylaı» - Bári «Abylaı», «Abylaılap» aıǵaı saldy bir jan qalmaı, Narqyzylmen jóneldi qarsy aldyna, Aq týdy jelbiretip salyp aıǵaı. Abylaılap uran salǵan úsh júzdiń áskeri jaýdy jeńip, Abylaıdyń qolbasshy ataǵy búkil qazaqqa málim bolady.
Alshańboz ben Qulasha at
Taǵy bir tarıhı áńgimelerde áskerdiń aldyna saltanatty túrde shyqqanda Abylaıdyń Alshańbozy jáne urysqa minetin Qulasha aty týraly sóz bolady. Demek, hannyń birneshe aty bolǵanǵa uqssaıdy. Halyq aldynda sóz sóılegende, ásker aldyna shyqqanda, Alshabandozdy mingen.
Qýbas at
Qabanbaıdyń Qýbas aty shynynda da «júzden júırik, myńnan tulpar» — degendeı naǵyz qasıetti tulpar at bolǵanǵa uqsaıdy, sebebi birde-bir batyrdyń, tarıhı qaıratkerdiń atynyń esimine Qazaq jerinde munshama jer aty qoıylmaǵan. Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aqsýat selosyna bara jatqan joldaǵy qalyń búrgenniń astynan shyǵyp jatqan qaınardy – «Qýbastyń tumasy», odan árirek úlken qara joldy – «Qýbastyń joly», Qyzykesik selosyna jaqyndaǵandaǵy jalpaq jazyqty «Qýbastyń jazyǵy» dep ataıdy. Jolaýshy ketip bara jatqan el qasıetti batyrdyń kıeli tulparyn eske alyp, tumadan sýsyndap, basyna aq baılaıdy. Semeı óńiriniń Maqanshy aýdanyndaǵy Barlyq taýynyń basynda Qabanbaıdyń Qýbas tulparynyń basy bar desedi. Qýbas at ózinen úsh jyl buryn ólgende batyr atynyń basyn kıizge orap tigip, taýdyń basyndaǵy bıik shyńǵa qoıǵan. Atynyń Qýbas atalýyna qaraǵanda basy etsiz qý jaq arǵymaq tuqymynan bolǵanǵa uqsaıdy, ol jaratyp – tárbıeleýine qaraǵanda tulparǵa keledi. Qulynynda emip, taıda emip, Qunanynda arda emip. Qumaı tory bolyp eń. Dónenińde taǵy emdiń, Qaýyzsyz jarma dán jediń. Dóńbekteı tory bolyp eń. Bestińde seni úırettim, Qyryq kez arqan súırettiń, Shaba almaı qalsań Qýbasym, Kúnimdi meniń tún ettiń… Qulynynda, qunanynda emgendi qazaq «tel qulyn» dep ataıdy. Arpa, sulyny túıip, qaýyzynan aryltyp jarmalap, keıde sýǵa bóktirip berý jylqynyń asqazanyna jeńil tez qorytylady. Bestisinde úıretip, 6 jasynda aqtatady. Áskerı attardy ár jasyna saı osylaı úıretip – tárbıeleý Qorbylandy batyr jyrynda Taıbýryldy, Er Tarǵyndy Tarlandy úıretýdi eske túsiredi.
Aqboz at
Ábilhaıyrdyń (1697-1748) bas qolbasshylyǵymen qazaq áskeri 1726 jyly Qalmaq qyrylǵan (Bulanty), 1729 jyly Ańyraqaı (Balqash, It ishpes, Alakól) shaıqastarynda jońǵarlardy oısyrata jeńedi. Tarıhı áńgimelerde áıgili han tuqymynan shyqqan Ábilhaıyrdyń jigittik quryp, úılener kezde qalyńmalǵa zárý bolyp qınalǵany sóz bolady. Bul shyndyqqa saıady, sebebi han tuqymynan shyqqan tolyp jatqan áıelderinen týǵan hanzadalar kóshpendiler jurt aldynda batyrlyǵymen, eńbegimen kórinýi kerek. Han qansha baı bolsa da barlyq hanzadalarǵa qalyńmal taýyp bere almaǵan. Myńdaǵan jylqysy bar Bopaıdyń ákesi Ábilhaıyrdyń «90 alaıaq tory qur at, 60 qaraıaq kók at» ákelseń qyzymdy beremin deıdi. Qazaq saltynda qudalyqta jylqynyń túsine erekshe mán berilgen. Ábilhaıyr bir aı mursat surap elin, han tuqymdaryn, sultandardy aralap, saly sýǵa ketip eski dosy Jánibekke buıymtaıyn aıta barady. Tabyn-tabyn jylqy aıdaǵan Jánibek sózge kelmesten 150 atty bólip beredi de, artynan Bopaıdyń aýylyna ózi de barady. Qudalyqqa Jánibek batyrdyń ózi kelgen soń aqsaqal Bopaıdy Ábilhaıyrǵa qosady. Toıdyń basqa da shyǵyndaryn Jánibek óz moınyna alady. Ábilhaıyr hannyń joryq joldaryna qarasańyz shyǵysta Aıagóz, batysta Qazanǵa, ońtústikte Hıýa, Buqaraǵa deıin at ústinde aılap ótkizgen jortýyldaryn kóremiz. Aýyzeki áńgimelerde 1718 jyly Aıagóz shaıqasynda urystyń naǵyz qyzǵan shaǵynda Ábilhaıyrdyń Aqboz atyna oq tıip, atyn aýystyrǵany baıandalady. Hannyń astynda árıne, myqty júrdek joryq attary boldy, biraq olardyń esimderi tarıhta qalmaǵan. Orynbor general-gýbernatory Ábilhaıyrdyń ushqyr joryqtaryna tań qalyp «ol erekshe shabandoz», (znatnyı nazednık) «Reseı shekarasynan ótip, Cheremshankaǵa (Qazan qalasynyń mańy) deıin jetti», — dep jazady. 1736 jyly handa qonaqta bolǵan aǵylshyn saıahatshysy Djon Kestl Ábilhaıyr sáıgúliginiń saǵatyna 50 shaqyrym alatynyn, onyń júıriktigin tek taý eshkisimen ǵana salystyrýǵa bolady dep jazdy. Aǵylshyn saıahatshysynyń ózine adaldyǵyn sezip, úlken ónerli eldiń ókili dep baǵalap bir sáıgúlikti Kestlge syılaıdy. Kestldiń oljasyna bashqurt batyrlarynyń qyzyqqany sonsha sáıgúlikti úsh ret urlaıdy. Úsheýinde de Jaıyqtyń ar jaǵynda lıneılik qamaldan qashyp shyǵyp han ordasyna oralyp otyrǵan. Demek, Ábilhaıyrdyń bul aty ıesine barynsha adal, joryqqa úıretilgen «hannyń qanatty pyraǵy» dese de bolǵandaı.
Kókoınaq
Raıymbek Hangeldiuly – qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy soǵysynyń qolbasshylarynyń biri, aty ańyzǵa aınalǵan, elge uran bolǵan has batyr. Raıymbektiń áıgili Kókoınaq atyn qalaı tańdaǵany jóninde el aýzyndaǵy ańyzda jetige tolǵan jas bala ataqty Qarakereı Qabanbaı batyrdyń eline, naǵashylaryna barady. Birneshe aı naǵashylap júrgen Raıymbek naǵashysynyń bes myń jylqysynan bir aryq kók qulyndy tańdapty. Sonda naǵashy jurty: «Apyr-aı, bes myń jylqynyń ishinen tańdaǵanyń osy ma? Birneshe júz jylqy alyp ketseń bolmaı ma, myna kóktorynyń nesine qyzyqtyń, — deıdi. Sonda Raıymbek: «Kókqulyn jatqan enesiniń ústinen ersili-qarsyly qarǵyp júrdi, jelide turǵanda qandaı shilińgir ystyqta basqa qulyndardaı jerde ılenip jatqan joq, únemi tikesinen tik turady, úıirde júrgende bir jerde turmaıdy, oıynpaz eken, atyn Kókoınaq dese de bolǵandaı» — deıdi. Balanyń zerektigine razy bolǵan naǵashysy kóńili tasyp batasyn beripti. Raıymbektiń Kókoınaqpen ótkizgen dańqty joryqtarynyń mán-jaıy árıne, bizge jetken joq. Degenmen 16 jasar Raıymbektiń eń alǵash jaýǵa attanǵany tarıhı jyrlarda kezdesedi: Astyndaǵy Kókoınaq, Baýyrynan jarady. Beles jerge shyqqanda, Tura qalyp qarady. Júrgen saıyn batyrdyń Júregi ottaı janady. Júrgen joly alys-ty, Kókoınaǵy shyǵardy, Neshe túrli shabysty. Tarta-tarta tizginin Eki qoly qarysty. Eti qyzyp alǵan soń, Ushqan quspen jarysty.
Aqtaban at
Isataı-Mahambet kóterilisi qazaq halqynyń ult-azattyq soǵysyndaǵy jaraý at pen jalań qylysh jarqyldatyp kúrsildegen zeńbirek pen qarsha boraǵan myltyqqa qarsy shyqqan kózsiz batyrlyqtyń shyńy. Bul soǵysty Isataıdyń Aqtabansyz elestetý múmkin emes. Mingeni Isataıdyń Aqtaban-aı, Sút berip, suly berip baptaǵany-aı. Zeńbirek úsh atqanda darymady, Qudaıdyń mine qara saqtaǵany-aı. Mahambettiń bul óleńi shaıqastyń alǵashqy ýaqytynda «Ersary men Qaldybaı eki batyr teń ólip», keýdesin kek kernegen Isataıdyń semserin sermeı, astyndaǵy Aqtaban atymen júıtkitip bara jatqan mezetin kórsetedi. Orystar kóterilisshilerdi qolbasshysynan aıyrý úshin úsh ret zeńbirekpen dáldep atyp tıgize almaǵan. Osy sátte Isataı sońyna ergen jaýjúrek sarbazdarymen jaýdy ońdy-soldy shapqylap, záresin alǵan. Isataıdyń bul shabýyly – ejelden kóshpendilerdiń jaýdy psıhologıalyq jaǵynan shaıqaltý úshin jasaıtyn soǵys taktıkasy «atty ásker nópiri» (konnaı lava) dep atalady. Qazaq rásiminde salt atty adamdar qatar júrgende el basylary, bıler, batyrlar oq boıy bolmasa, tóbe kórsetip toptyń aldyna kele jatady. Jazataıym bireý aldyna túsip ketse, kóshpendiler etıketine jatpaıtyn ábestik sanalatyn. Isataıdyń Aqtabanynan basqa Kúreń qasqa (Jalǵyz jıren degen sol eken), Torytóbel attary bolady. Tańbaı atbegi Isataıǵa: «Aqtabandy jaýǵa min, Kúreńdi serýenge min, al tory tóbeldi ańǵa min», — dep keńes bergen. Aqtaban óte sulý at bolǵan. Onyń tórt aıaǵy tobyǵynan tómen qaraı tuıaǵy men tabanyna deıin aq. Batyr «muny alaıaq deýge bolmaıdy, ol jaǵymsyz sóz» dep Aqtaban ataǵan. Onyń negizgi tegi qalmaq jylqysy bolsa kerek.
Kesikqulaq
Quıqyljyǵan qula jıren, qula at – nebir tar jol, taıǵaq keshýlerde, qym-qýyt sátterde serik bolǵan Mahambettiń óz aty qula attyń en-tańbasyna oraı «Kesikqulaq» dep te aıtylady. Ol týraly aqyn Ǵafý Qaıyrbekov: Shýlap qustar, kól ańyrap, qyr qaldy Ol júıitkigen Kesikqulaq tul qaldy. Kóterilisti shynshyldyqpen jyrlaǵan Yǵylman Shórekuly Mahambettiń taǵy bir sáıgúligin birneshe aıtyp ótedi: Mingeni báıge tarlandy Keıinde qalyp armandy Qashyrmaı jaýdy turǵanǵa, Qatty jaman arlandy.
Aqtańker at
Kenesary han orys otarshylaryna qarsy soǵysta únemi óziniń armıasyn jaqsy, asyl tuqymdy attarmen jabdyqtap otyrýdy Shubyrtpaly Aǵybaı batyrǵa tapsyrǵan. Aǵybaı áskerge at izdep Buharǵa, Hıýa jaqqa, Kishi júzge birneshe márte barǵan. Bul jaqtardan únemi áskerı joryq attaryn satyp alyp, bolmasa barymtalap áketip otyrady. Aǵybaı aǵa batyr úlken jasy, Jón aıtar Kenekeńniń zamandasy. Qaı jerde jaqsy at bolsa jı dep edi, Barady bastan asyp jaý aılasy. Jigitin jaman atqa mingizbegen, Kenekeń alty alashtan at izdegen. Attanyp bir joryqqa Aǵybaıy At izdep jasaq úshin kún-tún kezgen. Kenesaryǵa Saryarqanyń ataqty baılary 10-20 myńdap jylqy aıdaǵan Aznabaı, Bapaq, Sapaq t.b. jylqy berip turǵan. Biraq bul baılarda negizinen jylqynyń sany kóp te, taza áskerge, joryqqa arnalǵan ereýil attar kóp bolmaǵan. İ.Esenberlın: «Batyrdyń deneliligi sonashalyq bıiktigi kishigirim túıedeı, ataqty Aqlaǵyna mingende, esekke mingen ózbekteı atynyń qoltyq tusyn soǵyp otyratyn». Ekpini taý selindeı sarqyraǵan, Qas dushpan úreıi ushyp qaltyraǵan. Qolynda sholaq naıza qol bastaıdy, Astynda Aqtańker at arqyraǵan.
Kókbesti
Máshhúr Júsip Kópeıulynyń jazbalarynda Aǵybaı batyrdyń Kókbestisi jaıly: «…jaýdy qýyp Qaraqyrqanyń jarlaýytynan orǵyǵanda qarny jarylp óledi. Kókbestiniń basy bylǵary jáne aq kıizben qaptalyp, Sheshenqara taýynyń basyna qoıylǵan. Jylqyshylar: «Kókbestiniń basyn kórdik – bes qarys deýshi edi. Oǵan bir qarys qulaq, synyq súıem erin qosylǵanda tiri kúnde qandaı boldy eken dep úlken kisiler tańyrqaýshy edi» — dep jazady. Kenesary kóterilisin basýǵa qatysqan patsha otrádynyń basshysy Jemchýjnıkov bylaı dep jazady: «onyń qolynda 20 myń jylqysy boldy, kez-kelgen ýaqytta tyń attarmen joryqqa shyǵa aldy, qazaq bolystary jabdyqtap turdy. Sondyqtan Kenesary armıasy jylqydan tapshylyq kórmegen». «Dańqty Hıýa hany bas batyr Kenesarymen kápirlerge qarsy odaq jasap – dep kórsetedi. Ia.Polferov, — qazaq hanyna 15 keremet jaqsy arǵymaq, eki altynmen aptalǵan er-turman, eki zeńbirek jáne birneshe nar túıe syılaıdy». Aqaýyz ben Qyzylaýyz Kenesary áskerdiń bas qolbasshysy boldy da, al soǵys maıdanynda tikeleı jaýyngerlerdi bastap Naýryzbaıdyń ózi júrdi. «…Naýyrzbaı 23-25 jastan aspaǵan uzyn boıly, aqquba, at jaqty, shegir kózdi, saýsaqtary jińishke, uzyn kókshil shashyna marjan taqqan, toqtaýsyz oınaqtap turǵan, saqal-murty joq bolǵan, mingen aty qyp-qyzyl bolyp, soǵysta oń jeńin beline qystyryp, jalańashtap júretin, on eki qyrǵyzben soǵysqanda eshkim onyń naızany eki qoldap ustaǵanyn kórmegen…», «…Naýryzbaı uzyn boıly, keń ıyqty, aq quba, úlken qoı kózdi, batyrdan góri aqyn, ánshi-serige uqsaıtyn, jigittiń sulýy eken, tutqynǵa ózi kelip túskende manaptar tuqym alyp qalamyz dep jeke úı tigip, kúnine qoınyna bir qyzdan sap otyrypty… Qyzǵa qaramapty, eshteńege qyzyqpapty», — delinedi qyrǵyzdyń tarıhı áńgimelerinde. Kenesaryny óltirmes buryn qyrǵyzdar sondaı jaýjúrek batyrdan tuqym alyp qalamyz dep jeke úı tigip 40 kúndeı kútip ár kúnde qoınyna bir qyz salyp otyrypty degen áńgimeni orys zertteýshisi A.I.Dobromyslov ta jazady. Naýryzbaıdyń Aqaýyz, Qyzylaýyz degen attary jaıynda tarıhı jyrlarda ádemi sýretteledi. Jortqanda Aqaýyzdy ańqyldatyp, Qolyna aq semserin jarqyldatyp. Záresin alǵan talaı sum dushpannyń, Asyqqaı óshikkendi aspanǵa atyp. Aqaýyz Naýryzbaıdyń serigi edi, Saýǵa ǵyp Er Aǵybaı berip edi. Astynda Aqaýyzy júrgen shaqta, Er Naýan jeńilmeıtin berik edi. Kertaılaq Eń sheshýshi qyrǵyzben Kekilik taýyndaǵy shaıqasta Naýryzbaıdyń Qyzylaýyzy atyna oq tıip, úısin Baıazaq batyrdyń ákelgen Kertaılaq atyna mingeni baıandalady. Astynda er Naýannyń Qyzylaýyz, Oq úzdi artqy aıaǵyn bulǵaqtatyp… …Órkeshi joq túıedeı moıny qulash, Ákeldi Kertaılaqty úısin Baızaq… …Kenege tileý bolmady, Qyrǵyzdy Qudaı ońdady. Jamandatqyr Kertaılaq, Qyzylaýyz attaı bolmady… Bul óleń joldaryn qyrǵyzdyń tarıhı áńgimeleri de rastaıdy. «…Naýryzbaı shyǵa kelgende onyń Merkeniń Mádeli beginen syıǵa alǵan «Qyzylaýyz» degen arǵymaǵyn Báıtiktiń mergeni aıaǵynan atqan». Basqa bir maǵlumatta Tynaı qyrǵyzynan Shoroldaı men Soǵobaı ý qosyp atqan. Bir derekter boıynsha Esenquldan Kebek mergen atqan. Atyna oq tıgen Naýryzbaı qaıta qaıtyp baryp, shymyr Baızaqtyń «Kertaılaq» degen atyn minip, soǵysqa kirip, bir jaıaý qazaqty qalqaǵa tastap ketip, ol ańdyp turyp Kebek mergendi atyp óltirgen. Sóıtip, Naýryzbaı súıikti Qyzylaýyzyn aqsatqan Kebek mergendi óltirip, qas-qaǵym sátte kegin alady.
Qudaıbergen tory, Aqmonshaq, Mástekqara, Kókeshki, Eshkibas
Janqoja Nurmuhameduly HİH ǵasyrdaǵy ult-azattyq soǵystardyń qolbasshylarynyń biri, Kenesarynyń qozǵalysyna qatysqan, Hıýa, Qoqan feodalyna qarsy kúresken aıtýly batyr. Janqoja jaıynda sóz etkende, jan serigi Kókeshki sáıgúliksiz elestetý múmkin emes. El aýzynda «Kókeshkini shapqanda kór, Kónsadaqty tartqanda kór» — degen támsil bar. Janqojanyń ómirin zertteýshilerdiń jazýynsha, birneshe attary bolǵan: «Batyr bar ǵumyrynda Qudaıbergen tory, Aqmonshaq, Mástekqara, Kókeshki, Eshkibas degen bes at mingen. Solardyń ishinde adam aıtyp jetkizgisiz júırik, batyl, beli myqty, ıesin yńǵaıynan túsinetin Mástekqara ǵana bolǵanǵa uqsaıdy. Janqojadan «Mástekqaradaı at minbedim, Qanykeıdeı áıel kórmedim» degen sóz qalǵan desedi halyq. Aıtýyshlar Qudaıbargen toryny er-turmanymen ǵaıyptan ózi kelgen deıdi. Qudaıbergen tory atalýy sol. Al batyrdyń kóńilinen shyǵyp, talaı joryqta joldasy bolǵan Qara atty Janqojanyń babasy Kıikbaı, Kıikbaıdyń Egeı degen aǵasy bar, sol Egeıdiń Mástek degen balasy syılaǵan. Attyń Mástekqara atalýy sodan». XVIII-XX ǵasyrlardaǵy batyrlar men olardyń attarynyń beınesi epostyq jyrlarǵa qaraǵanda asyra ásireleýden aýlaq, tarıhı shyndyqpen astasyp jatady, batyr da, at ta tarıhı keıipkerler. İİİ ǵasyrlyq merzimdegi barlyq batyrlar men olardyń attaryn tizbektep zertteý múmkin emes, biz tarıhı deregi bar atqa baılanysty jyrlar men óleńderdegi kórkem obrazdardy ǵana sóz ettik.
«Arǵymaqaq» saıtynan alyndy
