Qalamnan tamǵan «Qan men ter» – Qazaqstannyń halyq jazýshysy Ábdijámil Nurpeıisov aıtqan áńgime
Men «Qan men ter» romanyn ortalaý mektep oqyp júrgen shaǵymda oqydym. Ol kezde «Osy kitaptyń avtorymen kezdesem» degen úmit úsh uıyqtasam oıymda joq. «Dám ǵaıyp, dıdar ǵaıyp, neke ǵaıyp» degendeı dám tartyp, sátine basaıyn dese ońaı eken, «Shınjıań Halyq baspasynyń» tapsyrmasymen Almatyǵa Ábekeńe kezdesý úshin arnaıy bardym. Kólikten túse Ábekeńe telefon shalyp, kelgen buıymtaıymdy aıtyp edim, «Onda kele ǵoı aınalaıyn, qazir emhanada jatyrmyn, sol aradan kútemin» dep kelisim berdi...
Esikten ımene kirgen meni Ábeń yqylasty qarsy aldy. Qaıyra esendik surap «Áketip bara jatqan syrqat bolmasa da, 85 ten asqan jas kishkene sharshatyp tur. Anda-sanda emhanaǵa jatyp kútimdelip qoıý ádetke aınalyp barady» dep óz jaǵdaıyn qysqa qaıyrdy da aldymen buıymtaıymdy surady.
− Sizdiń «qan men ter» romanyńyz bizdiń elde tóte jazýmen erterekte basylǵan. 3000 dana shamasynda ǵana basylǵan kitapty sol kezdiń ózinde oqyrmandar kitaphana sóresine kóp turǵyzbaı talap alyp ketken. Qazir qajetsingen oqyrmanǵa ońaı tabylmaıdy. Osy bir jaǵdaıdy eskergen «Shınjıań Halyq baspasy» «Qan men terdi» qaıta basýǵa nıet baılap, sizden ruqsat suraıdy,- dep baspanyń jibergen qaǵazyn usyndym.
− Jaraıdy, meniń kitabymdy qaıta shyǵaryp, oqyrmanmen júzdestirsek degen peıilderińe alǵystan basqa aıtarym joq,-dep ruqsat qaǵazyn jazyp, qolyma ustatqan Ábekeńniń endigi áńgimesi de «Qan men ter» jaıynda boldy.
− «Qan men ter» romanynyń oryssha basylymy 7 mıllıonnan astam taralymmen shyqty. Orys tilinde buryn 14 ret basyldy, mynaý 15 ret basylyp shyqqany (aldynda jatqan «Qan men terdiń» qos tomyn nusqap). Endi jańa nusqasy boıynsha qaıta basýǵa jospar alǵan baspa oryndary qaıta redaksıalap berýimdi suraǵan bolatyn. Osy kelisim boıynsha «Qan men terdi» qaıtadan redaksıalap jatyrmyn. Orysshasy 2 kitap. Qazir kitaptyń sapasymen emes, sanymen maqtanatyndar kóbeıdi ǵoı, maǵan kitaptyń sanynan góri sapaly bolǵany unaıdy. Al qazaqsha basylymy naq neshe márte ekeni esimde qalmapty, áıteý kóp márte basyldy. 100 myń (5-basylymy), 30 myń, 25 myń, 20 myń taralymmen birneshe ret basyldy. Al oryssha 200 myń, 250 myń, 260 myń taralymmen birneshe márte baspadan shyqty. Orystyń «Roman gazeti» basylymynda jarıalanyp, 3 mıllıon 400 myń taralymmen taraldy. Biraq qansha kóp shyqsa da, qansha márte basylsa da, «qany jerge tımeı» demeı-aq qoıaıyn, baspadan shyǵa kóp turǵyzbaı, bárin talap alyp ketetin. Al qazir munyń múlde kerisinshe. Kitap oqıtyndar kúrt azaıdy, oqyrman joq, 15-basylymy (orysshasy) 10 myń taralymmen shyqty. Ótimi saıabyr. Sózden qadir ketken zamanǵa ne shara...
− «Qan men ter» qansha ulttyń tiline aýdaryldy?
− Dáp basyp aıta almaımyn, esimde qalǵany Germanıada 2 márte, Fransıada 2 márte nemis, fransýz tilderinde basyldy. Ispanıa, Bolgarıa, Belgıa sıaqty 30 qansha eldegi oqyrmandardyń qolyna tıdi. Keńes úkimeti kezinde Beıjıńdegi SSSR-dyń elshiliginde qyzmet istegen bir baýyrymyz «Beıjıńde jumystan qaıtyp kele jatyp, jol shetindegi kitap jaımasynan «Qan men ter»-diń qytaıshasyn kórip qaldym. İzdestirip, taýyp alyńyz» degen edi. Ol kezde kitap avtorynan ruqsat suraıtyn josyn joq edi, kimdi basqysy kelse, baspaǵa daıyndap shyǵara beretin tárizdi. Sizderdiń elden «Qan men terdi» basýǵa ruqsat suraǵan qaǵazdy men birinshi ret kórip otyrmyn. Árıne, men kitabymnyń qaıtalaı basylǵanyn qýana quptaımyn. Demek, ádeıilep kelgen buıymtaıyń oryndalady. Biraq meniń bir ótinshim, eger «Qan men ter» shynymen qytaı tilinde basylǵan bolsa (basylsa 70-80 jyldary basylǵan bolýy kerek), maǵan bir nusqa taýyp berseń, kóp alǵys aıtyp, rızalyǵymdy bildirer edim.
− Jaraıdy, ótinshińizdi oryndaýǵa daıynmyn. Desede, «Qan men ter» qytaı tiline aýdaryldy degen sózdi estigen de, «Qan men terdiń» qytaı tilindegi aýdarmasyn da kórgen emespin. −Tuńǵysh shyǵarmańyz qaısy? ádebıetke qalaı keldińiz?
− Men 1924 jyly 22 qazanda Qyzylorda oblysy Aral aýdany Qulandy aýylynda dúnıege kelppin. Aýylda saýat ashtym. Biraq ol kezde qazirgideı jaǵdaı qaıda, jerde otyryp sabaq tyńdadyq. Qaǵaz kemshil. Indıa shaıynyń sary qaǵazyna shımaılap júrip qolymyz hat tanydy. Kerek deseńiz, muǵalimderimiz de shala saýat bolatyn. Sosyn da shyǵar, alǵashqy jyly 3-4 áripti ázer úırendik. 2-3 synypty da júrdi-bardy oqydyq. Keıin otbasymyz Shalqar qalasyna kóship keldi de 4 synyptan bastap durystap oqý oraıyna ıe boldym. 1942 jyly 10 synypty bitirip, 18 jasqa tolmaı áskerge bardym. Stalıngradqa 42 shaqyrym jerde turdyq. Sodan soǵys bitkenshe armıa qatarynda Stalıngradta boldym.
− Qan maıdanǵa da bardyńyz ba?
− Shtapta istedim de, keskilesken qandy qyrǵyn soǵystyń basynda bolǵam joq. 1946 jyly armıa qatarynan shartqa bosap, elge qaıtqanda, aldymen Almatyǵa at basyn tiredim. 12 bettik dápterge úlken romannyń basyn jazǵan edim. Sol tuńǵysh shyǵarmamdy Sábıt Muqanovqa, Ǵabıden Mustafınge kórsetý maqsatymen burylǵanym edi Almatyǵa. Ol kisler kórip, «betalysyń durys, sońyn jaqsylap jalǵastyr» dep yqlas tanytty. Bul soǵys jóninde jazylǵan, meniń tuńǵysh romanym «Kýrlándıanyń» bastamasy edi. Sonymen bir jarym jylda bitirdim. «Kýrlándıa» baspadan shyqqan soń Almatydaǵy qazaq ýnıversıtetynen bir jyl oqyp, kelesi jyly Máskeýdegi M.Gorkı atyndaǵy ádebıet ınıstıtýtyna oqýǵa tústim. Ol aradan bes jyl oqydym. 1956 jyly oqý taýysqan soń eki jyldan keıin, Iaǵnı 1958 jyly «Qan men terdi» bastadym. Materıalyn oqyp júrgen kezimde jıǵan edim. Bastaǵannan tartyp, sońǵy núktesin qoıýǵa 8 jyl ýaqyt ketti. «Kýrlándıa» bir qansha úlken syılyqtardy aldy. Al «Qan men terge» SSSR-dyń memlekettik syılyǵy berildi.
1961 jyldan bastap Aral tartyla bastady. 1980 jyldan bastap osy aral qasyreti jaıynda jazylǵan «Sońǵy paryz» romanyn bastadym. Bul eki kitapty jazýǵa 20 jylǵa taıaý ýaqyt jumsadym. Shynymdy aıtsam osy shyǵarmama yqlasym bólek. Múmkin, qarapaıym oqyrmandarǵa túsiný qındaý bolýy múmkin, biraq kórkemdik deńgeıi, kompozısıalyq qurylsy sekildi jaqtardan alǵanda tartymdy shyǵarma dep aıta alamyn.
− «Qan men ter» romanyna astar bolǵan oqıǵalar men keıipker týraly ne aıtar edińiz, «Qan men terdegi» keıpkerlerdiń bári ómirde bar adamdar ma?
− «Qan men terge» arqaý bolǵan oqıǵany men oıdan qıystyrǵam joq. Ómirde bolǵan naqty oqıǵalar. Al keıpkerge kelsek, keıpkerdiń bári ómirde bar adamdar. Biraq men ony tıptestirip, basqa adamnyń basynda bolǵan oqıǵany óz keıpkerimniń basynan kórsettim. Máselen, Aqbala, Kálen, Elaman, Táńirbergenderdiń bári oıdan jasaǵan keıipkerler. Biraq ár qaısynyń óziniń prototıpteri bar.
− Sizshe, qazaq ádebıetiniń qazirgi haly qalaı? Nazaryńyzdy burǵan úmitti jas jetkinshek qalamgerler bar ma?
− Men negizinen ózimmen ózim. Jazýshylar odaǵyna barmaımyn. PEN klýb degen uıym bar. Ortalyǵy Londonda. 1992 jyldan bastap osy halyqaralyq qazaq PEN klýbynyń tóraǵasy boldym, jylyna bir ret basqosý bolady. Soǵan ǵana qatynasyp júrmin. Bizdiń qarym-qatynas Eýropamen, Reseımen ǵana. Sondyqtan keıingi jastar týraly men eshteńe aıta almaımyn.
Al qazaq ádebıetiniń halyna kelsek, syn joq, proza nashar. Poezıanyń betalysy jaqsy. Jaqsy aqyndar bar. Desede, qara úzgen iri talanttar joq meniń qaraýymsha. Tipti, biz Rýhanı jaqtan kúnnen kúnge quldyrap bara jatqan sıaqtymyz. Nege deseń kitap oqıtyn adam joq, naryq bılegeli oqyrman qatary tipti azaıdy. Kitap oqıtyn, kitap satyp alatyn oqyrman bolmaǵan soń, baspalardyń da kúıi ketip barady. Baspadan shyqqan shyǵarmalardyń da shyraıy qashyp, kórkemdik deńgeıi tómendedi. Tek bizde ǵana emes, tutas Eýropa ádebıetin de dál osyndaı quldyraý bar. Buryn oqyrman jazýshy deńgeıine jetýge, jazýshynyń oıynyń astaryn anyq túsinýge tyrysatyn, al qazir jazýshynyń oqyrmanǵa beıimdelmeýine shara joq. Buryn shyǵarmanyń kórkemdik qýatyn asyryp, aıtar oıyn jasyryn qaldyryp, «Erin aıtpaǵandy emeýirin aıtady» degendeı, aıtar oıyn jumbaqtap aıtsa, al qazir ashyq aıtýyń ǵana qajet boldy, tisi shyqqan adamǵa shaınap bergen tamaq as bola ma? Sosyn da bizde lırıkaly, jandy, kórkemdik deńgeıi joǵary shyǵarmalar azaıyp barady. Bizde ǵana emes, tutas álem ádebıetiniń betalysy osy. Lırıkaly lep qosyp, aıtar oıyn kórkemdikke orap jetkizetin tartymdy shyǵarmalardy oqýǵa oqyrmandar da qulqsyz, tipti, ony oqyp otyrýǵa ýaqyty joq. Kitap oqıtyndardyń ıdeıasy ózgergen, shyǵarmanyń oqıǵasyn qýalap, nege osylaı dep oılanbaı oqıtyndar kóp te, shyǵarmanyń tereńine úńilip, oı eleginen ótkizip, kórkem shyǵarmadan lázzát alyp oqıtyn oqyrman az.
Áńgimelesken Qalıakbar ÚSEMHANULY, 2009
6alash usynady
