Elimniń jáıin oılasam,
Uıqy bermes kermek oı.
(Aqyt Úlimjiuly)
«Kermek oı» – kez kelgen ýaqyt pen keńistiktiń talǵamyssyz tulǵalaı salatyn tosyn týyndysy emes. Ony jaratýshynyń ózi de (jaratylys, ýaqyt, geografıa, ómir, qoǵam t.b) ǵasyrlar qoınaýynda, taǵdyr tartysynda san tolǵap, myń shyńdap aqıqat etip pysyryp alǵan soń, álemge joldama etý úshin tarıhtyń ereýildi tolqyndy tusynda súıgen bir perezentiniń mańdaıyna oıyp otyryp jazsa kerek. Mine bul adam sanasy jóninen alǵanda, uly tabıǵattyń eń úlken jomarttyq syıy sanalar edi.
Árıne, ol perzent bolymysy – talmas talant, aıynmas, adal júrekten turady. Bul – kári fılosoftyń qortpasy. Adamzat tarıhyndaǵy mundaı alasarmas, aınymas, alalamas hám klasık, hám máńgi jas qadaý-qadaý shuǵylaly shyn tulǵalar ómirge asa qundy oı-sezimderdi arqalap kelip, ardaqtaı, alaý ete júrip bolashaqqa (jan dúnıege, rýhqa, ǵylymǵa, ónerge, fılosofıa, din, saıasat, parasatqa t.b) aınalyp kete barady eken. Al, olar endi bizdiń: sanamyz, kózimiz, qolymyz, ómirimiz, tilimiz, arymyz...
Muhammettiń moral-ahylaq taǵylymy; Eınshteıinniń salystyrmaly nazarıasy, abaıdyń poetıkalyq-psıhologıalyq oılary, ıa, talanttyń endi bir aty – eńbek.
Ǵulama aqyn Aqyttyń osydan bir ǵasyrdyń aldynda arab-parsy, shaǵataı, túrki, mońǵul, orys tilderin óz betimen úırenýi; basqa el ómir-ádebıetimen tanysý, hat-qatynas oqý, jazýy, jazbasha, aýyzeki tilde aýdarmashy bolý; ár alýan taqyryptaǵy oqý-aǵartýshylyq, dinı-fılosofıalyq, tanym-talymattyq shyǵarmalar jazý, meshit-medrese paryzy, aǵartýshylyq qadamdary búgingi ǵylmı ordalarda áleýmet bolyp otyrǵan bizge ońaı sezilgenimen ol kezinde kúdirden tyńnan salynǵan jalǵyz aıaq soqpan jol edi. Endi mine sol jalǵyz aıaq jol álemniń túkpir-túkpirinen toǵystyrar toǵyz joldyń torabyna aınalyp otyr.
Bir ǵumyrynda soqtyqpaly kúnder (qarańǵylyq, alasapyran, jaýgershilik, túrme t.b) keshe júrip aqyn, aǵartýshy, aýdarmashy, qazy (dala sotynyń ádil bıi), qajy, ımam, el atasy bola bilýi ári osy borysh-mindetterdi uly deńgeıde ada ete alýy tek talant pen adal júrektiń ǵana muǵjızalary der edik. Muǵjızanyń tól maǵynasy – adam qolynan kelmeıtin ǵajaıyp tylsymattar ekenin bile tursaqta ony ǵulamanyń esimine enshilemeı esh amal joq. Sebebi: «Isi qazaqqa óleń roman jazǵan tuńǵysh adam – Aqyt» («Kereı ıshany Muhamet mómin» 1903 j) «...Elimiz qazaqtaryndaǵy eń ertedegi zańnı, dakýmenttik, ǵylmı eńbek» (Q.Nurtazauly) ǵulamanyń soqpaq joly onyń aqyl-oı eńbekteri men qoǵamdyq qadamdaryn «Dúnıe qazaqtarynda «segiz birinshi»; elimiz qazaqtarynda «bes birinshi» (qoldaǵy bar derek) bola bilgenin tarıh betine aıshyqtap qala berdi. Desede bizdiń sanamyzǵa osyndaı tereń áser jáne yqpal jasaǵan tarıhı-ǵylmı sana-sezimderdiń keler urpaqqa jalǵasýy qanshalyqty degen saýaldyń qoıylýy zańdy.
Muraǵattyń ulysy – oı, sezim, onan da uly is oı-sezim qundylyqtaryn saqtaý, jalǵaý, damytýda. Bul jóninde: «...Ol Qytaı qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshylardyń ári búkil qazaq ádebıetiniń negizin salýshylardyń qatarynan oryn aldy. Aqyn eńbekteriniń qundylyǵy onyń qoǵamdyq qubylystarda shynshyldyqpen kórkem til arqyly tamasha beıneleýinde. Aqyt eńbekteri kóp ultty huńhýa mádenıetiniń sonymen birge qazaq mádenıetiniń murasy» (Aqyt Úlimjiuly «Shyǵarmalar» 2-tomy, bet ashar sózi) dep Jánábil Symaǵul aǵamyz ǵulama aqynǵa jáne onyń eńbekterine joǵary ǵylmı baǵa bergen.
Bizdiń halyq barlyq órkenıetin (qazaq órkenıetin) kúndelikti turmys tásiline, ónerge (sóz, mýzıka, oıý-órnek, t.b) aınaldyryp ómirdiń ózegi ete bilýge kóshpeli sharýashylyq bastap ákelgen. Endi turmys, ómir ózgeshe joldyń kezeńinde.
Arabtyqtarda «Búkil jahan ýaqyttan qorqady. Ýaqyt ıhramnan qorqady» degen támsil bar. Ihyram – ǵylymnyń, kórkómónerdiń, fılosofıanyń, dinı tanym-senimniń, medısınanyń t.b adam aqyl-parasattyń gaýhary, tarıhtyń kózi.
Bizge mol rýhanı baılyq syılap óz-ózi tar bosaǵa, tas túrmede armanda kóz jumǵan ǵulama aqyn Aqyt Úlimjiulyna ne istep bere aldyq. Joq, endigi bylaıǵy ujymdar men jumystar aqynnyń qarabasyna túk qatysy joq. Endi urpaqqa, ultqa, oǵanǵa qajetti qoıylmdar bolmaq.
«Aqyt taný ǵylymy» aınalymǵa túsýi kerek. Qadys Jánábil aǵamyz: «Ǵulama aqyn Aqytty shyn máninde tanyp, Aqyt taný ǵylymyn jasaıyq» («Shınjıań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly 1999 jyl 1-san) degen edi. Sodan beri 14 jyl óte shyǵypty. Menińshe «Aqyt taný ǵylymy» ózin-ózi álde qashan jasap-tiktep bolsa kerek.
Birinshi; «Aqyt taný ǵylymy» áste bir jeke tulǵanyń qara basyna arnalǵan qoıylym emes. Odan ańsalatyn mazmundar:
- Qazaq halqynyń júıeden Shınjıań, Mońǵulıa óńirine qonystanǵan qazaqtardyń etnografıasy, mentaltıeti, geografıasy t.b.
- Qazaqtyń dala zań-jarǵylary, Altaı eliniń jáne Tóre áýletteriniń el basqarý zań-joralary.
- Shınjıańda ilgerindi-keıindi qurylǵan úkimetter, olardyń júrgizgen saıasat-zańdary. Halyqtyń kún kórisi jáne azattyq jolyndaǵy kúres izderi.
- Shyǵystyq dúnıe tanym. Shyǵys klasıkteri. Olardyń shyǵarmalary, oı-dúnıeleri, qajylyq sapar, ujymaq, tozaq uǵymdary.
- Shetelde izdený, oqý, kóp tildi bolý, salystyra úırený, aýdarma ǵylymy «Kóp tildi jılik sózdik».
- Dala soty (qazylyq) tártipteri, bılik aıtý, sharıǵat kesimderi men qazaq jarǵylaryn real ómirge ákelý jańa úlgi.
- Altaı-Qobda da alǵashqy meshit-medireselerdiń ashylýy. Jańasha mektepterdiń ómirge kelýi, ustazdyq alǵashqy qadam, jazba ádebıet negizderi baspadan alǵash kitap shyǵarýdyń joldary.
- Mońǵulıa, Shınjıań, orta Azıa, Arab eli toponımy.
- Jańa demokratıalyq ıdeıanyń taralýy, úsh aımaq tóńkerisi, túrme ómiri.
Ekinshi; Ǵulama aqynnyń murajaıy bolýy taǵy bir tárbıe bazasy.
- Aqynnyń paıdalanǵan kitaptary: Qazez Aqytuly «Aqyt Úlimjiuly» atty eńbeginde 1939 jyly Jeltoqsannyń 24-kúni ákesi tutqyn bolǵanda musadyralaǵan kitaptaryn keıin qaıtaryp alǵanda 816 dana kitap ekenin onyń ishinde ákesiniń tól qol jazbalary joq bolyp shyqqanyn jazady.
- Aqynnyń basylym kórgen eńbekteri: 1891 jyly Qazan qalasynan jaryq kórgen tuńǵysh eńbegi «Jıhanshadan» 1914 jylǵa deıin Qazan, Orynbor, Semeı basylymdarynan 9 kitaby jaryq kórgen. Elimizde eki tomdyq tańdamaly shyǵarmalary jaryq kórdi. Úshinshi tomy basylýda, bir bólim eńbekteri han tiline aýdarylý ústinde. Qazaqstan, Mońǵulıa elderinde jaryq kórip jatqan shyǵarmalary da molaıýda.
- Basylym kórmegen eńbekteri: Kóne kóz qujattar men derekter ǵulama aqynnyń áli de jaryq kórmegen 20 ǵa tarta tolǵaý, dastandary bar ekenin aıtady. Keıbir eńbekteri basqalardyń atymen jarıalanyp júrgeni de óz aldyna bir syr.
- El ishine keń taralyp, halyq ıeligine aılanyp ketken shyǵarmalary da az bolmasa kerek.
- Ǵulama aqynnyń ómirine, eńbekterine arnalǵan zertteý shyǵalary men óleń, dastan, áńgime, romandar da bar.
Aqyn týylǵandyǵynyń 125, 130, 140 jyldyqtary atap ótken kezderdegi ǵylmı-talqy keskin-zertteý eńbekteri.
Úshinshi; Ǵulamanyń kesenesi jasalsa eńsesi kóteriler edi.
Qazez Aqytuly jazady: «Ákemniń súıegin 1943 jyly 7-aı shamasynda ǵana qaıtaryp berdi. Shákúrtidegi óziniń meshiti bar qystaýyna ákelip jerlendi. Burynǵy qorǵany dym tartyp, jarylyp ketkendikten 1990 jyly aýyl adamdaryn jınap, sol ornyna qaıta bir qorǵan turǵyzyp qoıdym». Bul kúnderi qabyrstannyń aınalasy eldi mekenge aınalyp, qora-qopsaqtyń ortasynda qalǵan. Joǵarydaǵy suranystardy kóp bolyp qatysty taraýlar kún tártibine qoıyp kózin ashsa ıgi edi.
Saǵıdolla QABYSHULY
6alash usynady
