Adam áýletine, sonyń ishinde has ónerdiń kıeli ıesiniń bıik bolmysyn, kúrdeli jan qubylysyn jaza baspaı taný úshin birge júrip, kóp pikirlesip tursań, úlken tulǵamen ushyrasqan sol bir qymbatty sátter esińnen eki eli kóterilmeıdi eken.
Men 1992 jyly Shınjáń halyq radıo stansıasynyń ádebıet-kórkemóner bóliminiń redaktory bolǵan soń, altyn qorǵa kónsert jınaý saparynda, mereke-meıramdarǵa arnalǵan kólemdi saýyq-keshterde, aqyndar aıtysy qatarly sálıqaly bas qosýlarda Ýalıolla aǵamen kóbirek birge boldym.
Ýalıolla SADÝAQASULY
Talantty adamnyń órken jaıyp máýelep ósýine qajymas qaırat, myzǵymas senim, úzilmes úmit, erinbeıtin eńbekkerlik, bıik adamdyq qasıet, darqan bilim qajet qoı. Ýash aǵamyzdyń da tulǵasyna talanty saı kelip, áńgimelese qalsań oı oty mazdap, aǵynan aqtarylyp qalatyn.
Áıgili kompozıtor Nurǵısa Tilendeev: «Ertistyń eki jaǵalaýy tunǵan án, tý syrylǵan jyr. Óner deıtin aq boz úıdiń kıeli eki bosaǵasy sekildi» dep qandaı taýyp aıtqan. Rasynda kisilikti óner-kıeli jerden, kórgeni kóp elden, kórkem kókirekten ǵana týady. Uly muhıtqa quıyp jatqan qasıetti qara Ertistyń boıynda ómirge kelgen Ýálıolla aǵamnyń tunǵan talanty týǵan jerine tartsa, ónerin ushtaýǵa úlgi bolǵan Symaǵul, bájeı, bolmas, taıyrdaı aqaraldyń alyptary eken. Birde Ýásh aǵa:
– Bizdiń kásibimiz kórkemóner, halyqtan alyp halyqqa qaıtarý, kompozıtor bolǵan adamnyń kóńiline kúı, júregine jyr tógilip, ózińe erekshe áser etken qubylystardy aǵyńnan jaryla, alpys eki tamyryń ıip, janaryń jaryq nurǵa, júregiń sulý syrǵa tolyp, sıqyr saz barlyq bitim-bolmysyńdy bılep bara jatqanda mýzıka tiline aýdarsań, eń tartymdy týyndylar dúnıege keledi eken. Terme deıtin óner bizdiń jaqqa jaı keldi. Biraq halyqtyń suranysy óte kúshti boldy, altaıdyń qos ásemqany tańnan-tańǵa terme tartsa tyńdaýshysy Esh jalyqpady. Biraq jańa termelerdi jazýǵa teksten tapshylyq kórdik. Sonymen men osy bir tekti ónerdiń baǵyn ashý úshin elýdi eńsergende termege terledim. Bizdiń kishirek kezimizde altaıda oı men qyrdy aralap, saldyq quryp án aıtyp, kúı tartqan tórtaǵamyz boldy. Olar aıtys aqyndardyń atasy Symaǵul, tókpe óleńniń tóresi bolmas, ánshi bájeı aqyn, áıgili taıyr edi. Bájeı aqyn 70 jasynda estáıdiń jaı tolqynyn aıtqanda bar tyńdaýshy tańdaı qaǵatyn. Men ónerde kózimdi ashyp kórgen kórkemónerlik ómirimdegi ustazdarym, osy tórt arysty tilge tyıek qylǵan «Aqaraldyń alyptary» atty tuńǵysh termem osylaı jaryqqa keldi,-dep aǵynan aqtaryldy.
Mýzıka-adamzattyń ámbebáp tili, sańlaq sazger-ýásh aǵanyń qaı-qaı týyndylary da aqbas altaıdyń saı-salasynan qulaǵan móldir bulaqtaı sorǵalap, syldyrap tyńdaýshysyn birden baýrap alady.
2000 jyly gákký baǵdarlamasy efırge kóterilgen soń men Ýálıolla aǵamen eki ret suhpat jasadym. Sonda ǵoı, sazgerdiń merýert ániniń ádemi áńgimesin sabaqtaǵany… ıa, ıa, uıyqtaǵan kóńildi de, jasanǵan jaqsy ómirdi de oıatyp sándendiretin, qýat berip árlendiretin uly qudyret-án ǵoı. Ásirese, adamnyń altyn asyqtaı jalyndy jas shaǵy túgemes án emes pe? ! kúlimdegen kún de, Jaýqazyn jarǵan Gúl de, gúlden názik súıgen sáýleń de, aq saǵynysh adal mahabbatyń, mynaý sulý, seri dúnıe bári-bári aıtýy, árleýi jetpeı jatqan ásem án! ýáshtiń bolyp ta, tolyp ta turǵan otyzdy endi eńsergen, qulagerdeı qulpyryp turǵan jas shaǵy. Jas aqyn asqar Asqat uly, bir altaıdy aýzyna qaratyp turǵan Ýálıollani áreń taýyp:
– Mynaǵan án jaz, sende de bir «Merýert» bar ǵoı,-dep bir bet qaǵazdy, qara dombyranyń shanaǵynan álde bir áýendi qaıta-qaıta qaıyryp otyrǵan oǵan ustata berdi. Mine ǵajap!
Altyn nurdyń tamshysy,
Jarqyraǵan merýert,
Mahabbattyń jarshysy,
Ózińdeı bolyp seziled.
Merýertti qalqashym,
Berdim saǵan taǵýǵa...
Qashannan kóńildiń tereń túkpirinde jatqan altyn sóz. Myń oılanyp, júz tolǵansań da tilińe oralmaıtyn ózgeshe teńeý, ٴtaıyr-aý! aqynnyń aıtyp otyrǵany, saz tilep turǵan sulý jyry mahabbattyń jarqyraǵan júrektegi merýerti, óleńdi úsh qaıtara oqyp shyqqan ýásh, ala burtyp, ózine-ózi kele almaı, aldynda turǵan asqardy da múlde umytty. Aıǵaılap ta, ezilip te, jylap ta emes, jyp-jyly bolyp kóńilge ornaı qalǵan mynaý sýret endi móldir melódıaǵa aınaldy. «Da…da…dan» dep bir toqtap sazgerdiń boıy balqyp, oıy shalqyp júre berdi. Jıilegen jan tebirenisten aqyry ádemi án- «Merýert» jarqyrady. 1980-jyly bul án radıo tolqyny arqyly ráýshán Ábý qyzynyń oryndaýynda barsha tyńdarmandaryna joldama aldy.
Án ómirdiń shyndyǵyn jyrlaıdy. Qandaı bir kompozıtordyń shyǵarmasynyń ajarynda týǵan jeriniń tunyq tabıǵaty, ardaqty eliniń asyl qasıeti aıqyn beınelenip, qanǵa sińgen ónerińe qanat bitirip, shabytyńdy shalqytary aqıqat.
Qasıetyńnen aınalaıyn, qart altaı, sende týǵan túlekteriń ózińdi máńgi jyrlap, jazyp taýysa almas-aý! ýásh aǵamyzdyń da ne bir tynysty, kórkem týyndylary altyn altaıdyń ásem de, asqaq tulǵasyna arnalǵan.
1997-jyly Sh H R S ádebıet-kórkemóner redaksıasy shınjáń boıynsha tuńǵysh kezek jańa ánder básekesin ozdyrdy. Ýálıolla sádýaqas uly «Ertis pen qyran», «Altyn jaǵa», «Esińnen janym shyǵarma» syndy baqandaı bes jańa ánin joldapty. Neshe júz ánnen «Ertis pen qyran» bas baıgeni jeńip aldy. Án baǵalaýshy Ádilqazylary kárim abdyrahman uly, bádet Ahymetjan uly, Ýálıolla sádýaqas uly, Baǵdad estemes uly, qaster seıtqan uly bolatyn. Qaıran bákeń men ýáshtiń Úrimjide sondaǵy bizben birge bolǵan bir aptasyn oılaǵanda aldyumyt, arty ókinish baıansyz dúnıe-aı deısiń!
Sonda ǵoı men ýásh aǵaǵa:
– Aǵa, 1993-jyly jazǵan «Ertis bol da qyran bol» óleńimde:
Ertis bol da qyran bol,
Eńirep týǵan bir án bol.
Usaqtap ketken uldarǵa,
Ulylarym uran bol! -dep bastaǵan edim,-aıtqandaı, sizdiń «Ertis pen qyranyńyz» asqaq ta ásem, keń tynysty keremet melódıásimen altaı deıtin alyp ananyń aq sút sorǵalaǵan eki omyraýy «Ertis pen qyrandy» máńgilik aıtylatyn mýzaǵa aınaldyrdy. Shirkin! Ertis pen qyran! ! ! -dep irkilip qalyp edim… Ýalıolla aǵa:
– Jekenjan, jaqsy tekst óz mýzıkasyn ala júredi. Maǵan ǵajap shabyt syılaǵan baıtik aqynnyń sorǵalap turǵan óleńi boldy. Óziń tyńdashy!
Tulparlardyń dúbiri qalǵan,
Suńqarlardyń tuǵyry qalǵan.
Batyrlardyń urany qalǵan,
Mekenim meniń Ertis pen qyran.
Jaǵasynda qalyqtap qyran,
Dalasynda tebsiken qulan.
Aqqý qonǵan aq aıdyn meken,
Mekenim meniń Ertis pen qyran.
Asyldardyń synyǵy qalǵan,
Ordalardyń ýyǵy qalǵan.
Kósem de týǵan, sheshen de týǵan,
Mekenim meniń Ertis pen qyran.
Ýásh aǵa uly tulǵasymen qozǵalyp, qarlyǵyńqy daýysymen ándi aıtyp shyqty.
– Mundaı tamasha tekstke án jazbasam Ertistyń jaǵasynda týyp, qyrannyń jaǵasynda qyryq jyl ǵumyr keshken meni aq mekenniń kıesi urmaı ma,-dep, sazger aǵanyń kózi jasaýrap, úni úzdigip ketti.
Bir ǵumyr óner dep ózegi talǵan, «Qulaqtan kirip, boıdy alǵan» áserli ánniń ne bir sıqyr sazyna boılaǵan, ٴýalıolla sadýaqas uly qaı taqyryptan da irkilmeı, júrekke jyly, janǵa jaıly, kóńilge Qonymdy merýertteı móldir melódıalardi dáp basyp tababyldy.
Baǵananyń basyndaǵy «Mantor qyzdy», gúldeı qulpyrǵan «Shopan qyzdy» tyńdaǵan saıyn qushtarlyǵyń qozyp, yntyǵa túsesiń. Sosyn álde bir arý jandy izdep, elesin qýasyń. Qoıshy áıteý, sazgerdiń týyndylary seni solaı eriksiz jeteleı jóneledi. Armandaısyń, saǵynasyń, ah urasyń, qıaldaısyń!
Sezim deıtin uly parasatty, sheksiz de, shetsiz alyp kúshtiń salmaǵyn bir ǵumyr kótergen, myń qýanyp, myń muńaıǵan sazger júrek soǵa-soǵa sharshady. Bitimi bólek kemeldi tulǵanyń at-ataǵy muzarttaı bıiktegende, 2006-jyly shildeniń 29-juldyzy muz taý baýraıynda, saz saharasynda, ánin súıip, kúıin uqqan neshe myń qaraıǵan halqymen aqyry ándetip turyp qoshtasty.
«Baqyt tilep júretin basymyzǵa,
Qara shaldyń qanshasy qasymyzda?!
(minip alyp kelmestiń kemesine),
Qaıran qarttar baqıǵa tasynýda»-dep ýásh aǵa bir kezde «Shaldaryn» joqtaǵan edi.
Kelmestiń sol tolyp bermes kemesinde ketken Ýálıolla sádýaqas ulyn 2008-jyly 10-mamyrda Altaı qalasynyń bastyǵy murat shákeı ulynyń bas bolýynda altaıdaǵy arqaly jurt «Dárıǵa-aı armanan qaıda» dep sálıqaly saýyq kesh arqyly saǵyna eske aldy.
«Juldyzym ediń janǵan bir,
Juzyńnen jaısań tamǵan nur.
Áldılep júrme álemdi,
Ekeýimiz aıtqan arman jyr»-degen Rahymetolla Hamıt ulynyń joqtaý áni ár kókirektiń áni bolyp qaıtalap jatty. . .
Kesh demekshi Ýálıollani eske alý keshi-ózgeshe biregeı bolyp ótti. Sazgerdiń sap altyndaı sara týyndylaryn qyryq jyl kókiregine saqtaǵan altaıdaǵy alqaly jurt ýáshke degen úlken qurmetin, izzetin, saǵynyshyn, baǵasyn, marapatyn «Dárıǵa arman án qaıda» arqyly áıgilep, týǵan jerin, er júrek elin janyndaı súıgen asa talantty áıgili azamatyna endigi máńgilik eskertkishti ásem ánnen turǵyzdy.
Jeńisqan Núsipuly
6alash usyndy
