Táshkent kezinde qazaqtyń jeri bolǵan degendi jıi estımiz. Sodan keıin be, Tashkentke kele sala qazaq tarıhymen baılanysty dúnıelerdi izdedik. Qazaqtyń úsh aıtýly bıiniń ekeýiniń súıegi Ózbek jerinde jatyr. Áıteke bı Ózbekstannyń Naýaı oblysynda jerlengen bolsa, Tóle bıge topyraq dál osy Tashkentten buıyrypty.
Tóle bıdiń «Qarlyǵash áýlıe» atanýy
«Tóle bıdiń qabyry qaıda? » deseń, Ózbekter túsinbeıdi, tipti suraǵanyńdy anyqtap kórsetip te bere almaıdy. Al «Káldirǵash bıdiń kesenesi» deseń, túsine qoıady. Birden qala ortalyǵyndaǵy sheshenniń qabyry ornalasqan jerge bastaı jóneledi. Biz de izdep júrip, Tóle bı babamyzdyń kesenesin Tashkenttegi ıslam ýnıversıtetiniń aýlasynan taptyq.
Tóleniń «Qaldyrǵash bı» atanýynyń sebebin ózderińiz de sezip otyrǵan shyǵarsyzdar. Qazaqtar ony «Qarlyǵash áýlıe» deıdi. El ishinde bıdiń bulaı atalý sebebi jóninde mynandaı ańyz bar: «Bir jaýgershilik kezde elge jońǵarlar shaýyp, aýyl adamdary úılerin tastaı qashqan. Osy ýaqytta tek Tóle bı ǵana tútinin buzbastan ornynda otyra beripti. Aýylǵa basyp kirgen jońǵar qontaıshysy tútinin tutatqan jalǵyz úıdi kóredi. El údere kóshkende, ózinen qoryqpaı otyrǵan adamnyń kim ekenin bilmekke kisi jiberedi. Basa kóktep úıge engen jońǵarlar jón suraspastan, birden jaýap almaqqa dúrse qoıa beredi. Sonda Tóle bı jońǵarlarǵa amandyqsyz sóz bastaǵanyn aıtyp, bir tyqyrtsa, kóshpeýiniń sebebin aıtyp, ekinshi tyqyrtqan eken. Jurtpen birge bas saýǵalap, úıin tastamaǵanynyń sebebin bı bylaı túsindiripti: “Bıyl shańyraǵyma qarlyǵash uıa salǵan eken. Balapandary qanattanǵansha úıimdi buzbaıyn dep sheshtim. Jaý jaǵadan aldy eken dep uıasyn buzyp, balapandardy shyryldatqym kelmedi. Senderdiń de úılerińdi oıran etip, bala-shaǵalaryńdy shyryldatsa, ózderińe jaqsy bolar ma edi?” Tóle bıdiń jaýabyn estigen jońǵar qontaıshysy Tóle bıdi áýlıe dep tanyp, áskerine bı shańyraǵyna da, ol otyrǵan aýylǵa da shappaýyn buıyrady. Sodan beri Tóle bı «Qarlyǵash áýlıe» atanyp ketken eken.
Tashkentti bılegen Tóle bı
Tóle bıdiń qaı jerde dúnıege kelgeni týraly naqty derek joqtyń qasy. Jýrnalıs Janáli İrismetov 1990 jyly jarıalanǵan «Tóle bı hám onyń zamany» atty maqalasynda óziniń «Ógiz baıan» shejiresin paıdalanǵanyn, tóle bıdiń búgingi Ońtústik Qazaqstan oblysy Lengir aýdanyndaǵy Qazyǵurt taýyna jaqyn, badam ózeniniń sol jaǵyndaǵy baıtik degen eldi mekende dúnıege kelgenin jazady. Al Qazybek Bek taýasar uly «Túp-tuqıannan ózime sheıin» atty kitabynda Tóle bıdiń Alakólde, Kóktuma degen kishkentaı ózenniń tunyqqa quıar saǵasynda týǵany aıtylady. Al tólebıtánýshi tarıhshy Áset Kenbáev Tóle babamyzdyń shý boıynda jerlengenine senimdi. Ol tarıhı qujattarǵa súıene otyryp: «Tóle babamyzdyń qazirgi shý óńiri, jaısań jaılaýynda dúnıege kelgeni jóninde tarıhshylardyń zertteý eńbekterinde atap kórsetiledi. Sońǵy muraǵat zertteýlerimen tolyqtyryp aıtsam, aqqaınar bastaýynyń boıynda týǵan. Aqqaınarda týǵandyǵyna dálelim bar. Men 1991-1993 jyldary shý óńirinde birneshe ret bolyp, Kónekóz qarıalarmen kezdestim. Aqqaınardyń basyna aýyl qarttarymen birge bardym. Qarıalardyń derekterine senbeske lajyń joq. Babamyzdy shý atyrabynyń dál aqqaınarynda týǵan dep naqtylap aıtar bolsaq, Tóle bıdiń týǵan jerine degen qurmet te erekshe bolar edi. Kónekozderdiń aıtýynsha, aqqaınarda 50-60 qa jýyq úı bolǵan. Aýyldardy irilendirý kezinde kórshi úlken aýylǵa kóshirip jibergen. Qazir eshkim turmaıdy. Tóle baba shý ońyrynen Qazyǵurt taýynyń baýraıyna aýmaly-tókpeli zamanda qonys aýdarǵan bolýy kerek. Qazyǵurt pen alataýdyń aralyǵyn urpaqtary jaılap otyr. Ol ómiriniń sońǵy jyldarynda Tólebı aýdanynda ómir súrgen. Ordaqonǵan-aqburqan degen jerde qaıtys bolǵan. Dúnıe salǵan soń Sheıhantaýrge óz amanaty boıynsha jerlengen. Men munyń bárin 40-qa jýyq tarıhı Eńbekterdi, muraǵat derekterin negiz etip alyp otyrmyn».
Al Tóle bıdiń Tashkentke qalaı barǵany jóninde mynandaı tarıhı derekter bar. 1718 jyly Taýke han ómirden ótken soń qazaq elindegi handyq bılik bólshektene bastaıdy. El arasy álsirep, qalmaqtar qazaqtyń kóp jerin basyp alady. Dál osy kezderi tarıh sahnasyna Tóle bı shyǵady. Tashkent qalasyn qalmaqtardan bosatý úshin 1726-1727 jyldary Tóle bı bastaǵan halyq qozǵalysynyń tarıhı mańyzy zor. Orys tarıhshysy A.Levshın óziniń qazaqtar týraly eńbeginde jolbarys han ólgen soń Tóle bıdiń Tashkentti alty jyl basqarǵanyn aıtady. Keı derekter 12 jyl delinedi.
Tóle bıdiń Tashkenttke qalaı kelgeni belgili boldy. Al qabyrynyń qalaı anyqtalǵany jóninde tarıhshy-etnolog, túrkitanýshy ǵalym Muhıthan Mırazov mynandaı pikir aıtady: «Tóle bı basqa, qarlyǵash bı basqa» degen daý-damaıdy alǵash Ózbekstandaǵy qazaq mádenı ortalyǵynyń bir-eki belsendi kisileri de aıtqan. Olar arnaıy unparaqtar da taratqan. 1982 jyly ǵulama ǵalym Á.Marǵulan shákirti samat Ótenıázovqa Tashkenttegi m. Massonǵa bir hat tapsyrýdy júktegen. Men bul hatty Ózbekstan respýblıkasy ortalyq memlekettik muraǵatynan taptym. Onda Á.Marǵulan Tóle bıdiń Sheıhantaýrda jerlengenin naqtylaǵan. 1972 jyldyń 18 aqpanynda arheologter Qarlyǵash bı kesenesinde zertteý jumystaryn bastaǵan. Antropolog T.Iýnýsovtyń anyqtaýy boıynsha, bas súıekterdiń sanyna qaraı onda úsh erkek jáne eki áıel jerlengen. Zertteýler barysynda eskertkishtiń naqty qaı kezeńge tán ekeni anyqtalmaǵan. Osy zertteýlerge qarap, «Tóle babanyń bir áıeli Ózbek bolǵandyqtan, ol qaıtys bolǵan soń sonda jerlenýi múmkin ǵoı» degen oı da oralady. Sosyn úlken ordanyń astanasy da, han taǵy da Tashkent shahary bolǵan. Sondyqtan qazaqtyń kóptegen aıtýly azamattary osyndaǵy mazarlarda jerlengen. Ony mynadaı qujattyq jazbalar barynsha rastaı túsedi: «…qaladaǵy (Tashkentti aıtyp Otyr) úkimetti buryn shahar turǵyndary ustap turǵan eken, byraq keıin olarǵa uly ordanyń qazaqtary ústemdik quratyn bolǵan. Bul ordanyń handary kóbine osy qalaǵa Qonystanady» . Bul – XVIII ǵasyrdaǵy patsha sheneýnigi P. I. Rychkovtyń bergen málimeti. Myna bir derekke de kóńil qoıalyq: «…odın ız známenıteıshıh Bev kırgızskógó naroda tólebı Álıbekov (dýlat, ótdelenıe janys) faktıcheskı Povelevávshı stársheı ordoı, jıl Ý sámógó Tashkenta…» Tashkent qalasyn kóp zerttegen patshanyń taǵy bir ofıseri aleksandr Semenov «Bul jerde XVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda Tashkentti basqarǵan ataqty qazy tóle bıdiń súıegi jatyr» degen derek qaldyrǵan. Orys derekterin qytaı derekteri negizdep, naqtylaı túsedi. Qazaqta saqtalǵan eskertkishterdiń basym kópshiliginiń kúmbezdi bolyp keletini, al kúmbezdiń belgili bir dárejede kıiz úıdiń qańqasyna uqsaıtyny belgili. Tóle bı kesenesin zertteý isinde bul da erekshe mańyzǵa ıe».
Tóle Ózbekterdiń qazaqqa qımaıtynyn biz de baıqadyq. Biraq bizdiń ǵalymdardyń dáleline naqty qarsy qujattary bolmaǵannan keıin amalsyz moıyndaǵan sekildi. Óıtkeni, eshbir Ózbek ǵalymy munda qarlyǵash bıdiń (Ózbekshe qaldırgoch) jatqanyn naqtylaı almaǵan. Al 1993 jyly Qazaqstan Resrýblıkasynyń prezıdenti N.Nazarbaev pen Ózbekstan respýblıkasynyń prezıdenti I.Kárımov tóle bıdiń basyna arnaıy kelip, zıarat jasap, quran oqytyp ketedi. Sol kezden bastap 26-mamyr Tóle bıdi eske alý kúnine aınalypty. Al Nazarbaev arnaıy jazdyrǵan «Táńirim qazaqqa eldikti de, erlikti de, danalyqty da bergen» munda kelgen ár qazaqtyń rýhyn tasytyp, mereıin ústem eteri anyq.
Madıar Meńdibáev
6alash usyndy
