Avtorǵa az túsinik
Meden Kámalıuly (10.06.1945j. - 10.06.2009j. ) 1945 jyly 10 maýsymda Qytaı halyq respýblıkasy Shınjań uıǵyr avtonomıaly obylysy Altaı aımaǵy Kóktoǵaı aýdany Qaratúńke(qazyrgi Qyzylshilik) aýylynda Turǵyn eldi - mekende dinı otbasynda dúnıege kelgen. Ákesi Kámalı, anasy Zúpiranniń tárbıesi men ómir keńistigine qanat qaǵady. Qatal taǵdyr12 jasynda ákeden, 25 jasynda anasyna aıyrady. 11 jasyna deıin ákesinen tolyqtaı dinı saýat alyp shyǵady, keıin memlekettik emtıhan synaqtarynan súrinbeı ótip, úzdik nátıjemen «dıplomdy molda» dárejesin alady. Uly ákesi Ábdyrazyqtan jalǵasqan qasıetti Quran ilimimen halyqqa qyzmet kórsetedi . Ákesi Kámalı mektep ashqanda tek dinı ári ǵylymyı turǵydanda sabaq beretin, mektep ashýǵa halyqta Masaıyt atalarymyz bastaǵan el aǵalaryda qolǵabys tıgizip, urpaq sanasyn ashýǵa at salysqan. Orny Sartoǵaı Shatyrtas degen jerdiń aıaq tusyna ornalasqan. El-juryt 1933 jyldary ashylǵan bul mektepti «Aq mektep»dep atap ketken. Qanjyǵa atalarymyzdyń urpaqtary qalaı bilim alǵanyn áli kúnge deıin áńgimege arqaý etetin. Kámalı atamyz 1958 jyly qyrkúıek aıynyń sońynda, ońtústiktegi mal qystaýy Qaramaıly degen jerde Qapurysh batyr bastaǵan «Taıqazan» ıaaǵynyı ortaqtasýǵa qarsy, dinimiz, ǵurpyz úshin dep júrip jaý oǵynan qaza taýyp, sol jerge jerlengen, Zkıdiń ákesi Zeınalǵabıt degn kisi jerleýge at salyqan, sodan ol qytaý «Kámalı qystaýy » atanyp ketken. Tepse-temir úzetin jastyq shaǵy Qytaıdyń «Mádenıet zor tóńkerisi» dep atalatyn solaqaı saıasatyqa tuspa-tus keledi, osy on jyldyq alasapyranda tepkide júrsede eńbekqorlyǵy men zerektiginiń arqasynda da asyl dinin umytpaı, tektiligin kórsetip, atadan boıǵa daryǵan óneri sheber ustalyǵyn, aqyndyǵyn, daryndy kúıshiligin, tilinen tiken taıǵan sheshendigin jalǵastyryp damyta beredi. Keıin zaman jaqsarǵanda halyqtyń dinı saýatyn ashyp, bala tárbıelep aýyldyń sıly moldasy atanady. Halyq osyndaı Máıti bı, Jotaqajy, Ábdirazyq, Kmalaı syndy ata-babalyr salǵan mektep medirese ashqan sara jolymen júrgeni úshin halyq: «Meden mektebi »,-dep atap ketken Sol kezderi aýyrý-syrqaý, kómekke muqtaj jandarǵa halyqtyń uıytqysy bolyp, kómekqolyn sozyp otyrǵan. El ishindegi daý-damaıdy el sılaǵan aqsaqal retinde sheshim berip, retke keltirgen. Halyqtyń muń-muqtajyn bılikke jetizip aýylǵa jol, kópir salýǵa muryndyq bola bidi. Urpaqtaryna oqý oqyp, bilimdi bolýǵa shamasy kelgenshe aqyl-keńes berip, qanattandyryp otyrdy. «Qytaı qazaqtary» dep atalatyn kınoda qazaq kúıshilik ónerin kórsetedi. Sonymen birge aýdan kólemindegi aqyndar aıtysynda aqyndyq qyrymen halyqqa tanylsa, «Qyzqýar», «Qaraıǵyr», «Bulbul» qatarly kúıleri Shyńjań televıdenıesiniń «Altyn qorynda» saqtalǵan. «Aýyl mekeni», «Tolǵaý», «Ne ystyq», «Qanat sýylym», «Arman», «Úmit», «Aǵa aqynǵa arnaý», «Sálemdeme» qatarly kóptegen óleńderi jáne «Jota qajy», «Marqadyq batyr» týraly tárıhı eńbekteri, qoljazbalary bar.
Meden Kámálıuly jubaıy Ásemhan Haqanqyzymen shańyraq kóterip 7 ul, 3 qyz tárbıelep, óziniń ımandylyǵyn, eńbekqorlyǵyn, ónerin urpaqtarynyń boıyna daryta bildi. Artyna óshpes iz qaldyrǵan qamqor áke, bes ýaqyt namazyn qaza qylmaı, 2009 jyldyń 10 maýsymynda óziniń dúnıege kelgen kúninde ómirden ozdy. Jurttyń bári atyn atamaı «Molda ata» atap ketken Meden Kámálıuly máńgi el esinde.
Máıtibı Jotaqajy (1820-1904)
( Túsiphan ULYQPANULY syzǵan)
Jotaqajy (Jýanǵan)
Halyqtyń sultany, áýlıeniń sholpany Máıtibı Jotaqajy (1820-1904) Áz Janibek han , Áz Taýke han , Ábilmambet han, Esim han, Qasym han, Abylaı han sıaqty qazaq ultynan talaı ardagerler ótti... solardyń jalǵasy Mashan batyr , Máıti bı, Jota qajy (Azan shaqyryp qoıǵan aty Jýanǵan) osyndaı tulǵalar jaýyna jaı oǵyndaı atylsa, týǵan el týǵan jerine aq nıetin aqtyq demine deıin arnaǵandar. Bul atalardyń jasap ótken zamany qandaı?
Muzǵa týyp, qardan jaýyp kórpesin ,
Qysy jazy jaý kelgende úrketin.
Qundaq etip jelgen atan órkeshin,
Kúnde tastap tura qashqan kúrkesin.
Pýlemetter oqty sýdaı búrketin,
Otqa qaqtap judyryqtaı sirkesin.
Jeıde yshtanyn jylyna bir silketin,
Jaý naızasy janashyryn túrtetin.
Kózdiń jasyn kúnde on ýaq surtetin.
Qol bombynyń tartqan kezde biltesin,
Bul panıden barlyq jumys bitetin.
Bomby basyp ushaqtary ushatyn,
Jer qabatyn júndeı julyp tútetin.
Tańki bastap kúndiz kelsin, tún kelsin,
Taý blsada tabanyna túsetin.
Ulty úshin kim bolsa otqa túsetin.
Sol sumpaıdyń túrmesine túsetin.
Osyndaı qıly zaman qánkeski ómirden jol tapqan, ózinde ózgenide qutqarý úshin joryq jasap jol tartqan babalar- aı deseńshi. Sheshen daýda, batyr jaýda , aqyn aıtysta, balýan kúreste, aqyl-parasat iri iste, tulpar jarysta synalǵan. Oysndaı ómir synnan ótken Máıti bı Jota qajy ata teginen bastap el bılep, kók tas alyp kózge túsken kórnekti el ıesi. Endi men Máıti bı, Jota qajy týraly aýzy dýaly qarıalardan estigen, kitaptardan kórgen bilegnimdi ortaǵa salmaqpyn.
13 ǵasyrda Shyńǵysqan zobalańynan aýyp ketken el 1787 jyly Abylaıhan ómirden ótken soń Janibek batyr Berdaýletuly bastap kóship shyǵysta Qalba taýyna kelip ornalasyp, 1791 jyly Jánibek batyr qaıtys bolyp, el Qalba taýynan 1792 jyly kóship Altaı, Saýyrdan órleı 1797 jylǵa deıin Ór Altaıǵa kelip ornalasady. Sol kezde buryn jurt ıelep otyrǵan Mońǵyldar oǵaı oryn bere qoısynba, Máıti bı ákesi Qalqabaıǵa ilesip, eldiń kózine erte túsip, el alqaýyna bólengen. Sondyqtan elin ańsap, atamenkenge kóshti bastap kelgen sózge sheshen, iske kósem Qalqabaıdyń tórt balasynyń ishindegi aqyl parasat ıesi osy kisi bolǵan. Qalǵan Táıti, Kishkene bala, Utqyn qatarly balalary malǵa qaraıtyn adam kerek bolǵandyqtan mal baǵýmen aınalysqan. 1792 jyldarda el altaıǵa qaıta kelip, Qaba, Jemeneıden beri eki jyl turyp, Altaıdyń Qarajartas degen jerine kelgende Qalqabaı atamyz qaıtys bolyp, sol jerge jerlengen (Zıraty Býyrshynda degende málimet bar). Ol kisi qasıetti kisi bolǵan indet tıgen maldyń tóli, ushynǵan adam, bosana almaı tolǵatqan áıelderge, olksiniń Alladan tilegen duǵasy qabyl bolyp jazylyp, jeńildik bergen. Mashan batyr atamyzdyń qabiri Qazaqstannyń Zaısan aýdany Mańyraq taýy Shaǵanoba shegarasynda. Qalqabaı atamyz dunıe salǵannan keıin Máıti Jota qajyny ertip, jer shalyp mońǵyldardyń aýjaıyn túıip, Ór Altaı óńirin aralap barǵansoń Ór Altaıǵa kúz aılarynda kóship, Ertis, Úlińgir bir jaǵy qum daladan tartyp jyljı-jyljı kóktoǵaı jerine kelgende aty málim emes mońǵoldyń bir hany oba tikken jerge kelgende (qatyny oba tikken jer) mońǵoldar órletpeı qoıady. Máıti bı Jotaqajy eline bylaı depti: «soǵysqan men bolmaıdy shaǵan taıap qaldy, shaǵan merekesinde mońǵyldar bári mas bop toılaıdy, sol oraıdy paıdalanyp joǵary órlep óteıik»,_ deıdi, solaı aılamen ótip naýryz aıynda naýryz merekesin toılaıdy. Máıti bı Jýanǵan Kóktoǵaı jerine kelgensoń jer maselesi úlken daýǵa aınalyp sheshýi qıyndaıy. Molqy rýynyń bıi Máıti, Qarqas rýynan Tileý bıdi, Shaqabaıdan Tary bıdi, Sherýshiden Jylqyshy, Sarbastan Býrataı qatarly kisilerdi shaqyryp, aqyl qosyp: «Táýekel túbi jel qaıyq ótesiń de ketesiń. Mońǵyldardyń arasyna kireıik»,- dep tus-tusynan kiripti. Maıti bı bastaǵan eldiń kirýine Mońǵoldar shydaı almaı , Sartoǵaıdyń Shatyrtasynyń aıaq jaǵyndaǵy araldaǵy Sar zalyńǵa baryp: «Qazaqtardy qondyrmaıyq, bulardy qýyp shyǵaıyq»,- deıdi. Mońǵyldyń shabarmandary bul habardy Máıti bıge jetkizedi, kóshpese soǵysyp qýyp shyǵatynyn aıtad. Sonda Máıti bı: «bul jer bizdiń ata-babamyzdyń mekeni, Shyńǵysqannyń 1204 jyldardaǵy soǵysynda biz aýa kóship aıyrldyq, qazyr soǵys aıaqtady kız týrlyqty tegimiz bir halyqpyz, tósekte basymyz qosylmasada, tóskeıde malymyz qosylyp ortaq mekendeıik»,-degen sózin Sar zalyńǵa jetizýdi aıtady. Ári eldestirmek elshiden dep, qazaqy qonaqjaılylyq tanytyp aqsarbas aıtyp soıyp elshilerdi eline qaıtarady. Eldiń qamyn oılaǵan Máıti bı bastaǵan el aǵalary birneshe kúnnen keıin, bir at jetektep, Sar zalyńǵa baryp, uzaq soılesip, aqyry bitimge keledi. Shart jasasady.
1, Aty-jónin aıtpaı albaty adam júrmeý.
2, bir-biriniń mal-múlikine zıan jetkizbeý.
3, Aýyl mańynan albaty aǵash kespeý.
4, Qazaqtardan kisi qaıtys bolsa, Sartoǵaı ózeni mańyna jerlemeý(Qazaqtar kelispesede, Mońǵyldar kónbepti. Sartoǵaı soltústiginen bes shaqyrymdaı qazyrgi Beıtti saıǵa jerlegen. Maıti bıge qarasty Dúısen atamyzdyń bir balasy Moınaq aqsaqal Beıtti saıǵa jerlengen.)
Osylaısha Qazaq pen Mońǵol 1837 inshi jylǵa deıin kóship, qonyp shyǵysyp berekede otyrypty.
1837 inshi jyly Máıti bı Kóktoǵaı kóli jaǵasynda naýqastan qaıtys bolyp, ózi ósıet etip aıtyp qaldyrǵan Kóktoǵaı kóli jaǵasynaǵy, Qozy Kórpeshtiń ákesi Sarybaıdyń zıratynyń ońtústigindegi bir shaqyrym qashyqtyq shamasyndaǵy jazyqa jerlenedi. Marqumnyń janazasyna Býryltoǵaı, Shińgil qatarly at aıaǵy jeter jerdiń bárinen estigen halyq jınalyp topyraq salypty. Máıti bı kóz jumarynda on eki kereıdiń aqsaqaldary men el aǵalaryna : «Men elimdi Jýanǵanǵa tapsyrdym, Jýanǵandy barlyq halyqqa tapsyrdym, bereke bar jerde, mereke bar»,_ dep ıman aıtyp, ósıet qaldyrypty. On eki kereıdyń jáne óz aýylynyń záńgi, zalyńdary , aýyl aqsaqaldary Máıti bıdiń jetsin ótkizip, aýldaryna qaıtar kezde dúıim jurtty jınap, kezegimen sóz alypty. «Máıti bı kózi tirisinde Molqy balasyn balapandaı baýlyp, qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı, ár qandaı qıyn sátterde jol taba bildi. Búgin dám-tuzy tasylyp fánıden baqıǵa attanǵan Máıti bıdiń jetisine jınalyp otyrmyz, kelgen qadamdaryńyzdy sáýaptan jazsyn. Endigi másele ornynda bar ońalar»,- dep dúıim jurttyń aldynda: «Máıti ósıeti boıynsha Jýanǵandy el ıesi etip, qalǵan elge tıanaq eteıik»,- dep bir aýyzdan maquldasyp tarasypty.
17 jasynda bılik alǵan Jýanǵan bala kúninen áke tálimin kórip ósken Máıti bıdiń qara qyldy qaq jarǵan jolyn jalǵastyrady. Bir jyl boıy Máıti bıdiń tory atyn tuldap (ólgen adamnyń jaqsy kórip mingen atyna kóshken saıyn erin erttep, tymaq, kúmis belbeý, qamshy, ishik, dýlyǵa, saýyt-saıman, asataıaq, sálde, oqshantaı, moıyn saly t.b zattaryn at ústine ilip, jaýyp jyl sońynda jaqyn sıly adamdarǵa taratady, atyn asyna soıyp, qaraly tý túsirlgen), kósh aldynda jetelep, eki aıel adam kezegimen saı súıekti syrqyratyp joqtaý aıtyp otyrǵan. Jyl ýaǵynda at shaptyryp, asyn berip, qaraly tý túsirgen. Osydan bastap Jýanǵan - Jýanǵan atalyp el tizginin qolyna alady.
Ár qandaı iske ádil sheshim jasap, daý sharlardy aldyna eki keltirmeı sheship, Ór altaı eline tanyla bastaıdy.Mońǵyldar Máıti bı qaıtys bolǵansoń, burynǵy shartty buzyp, adam men malǵada tıise bastaıdy. Jotaqajy qansha nasıhattap toqtatsada, Mońǵyldar eski ádetine qaıta basady, mal urlaný órshı bastaıdy. Onymen qosa jaý jaǵadan alǵanda, bóri etkten alady demekshi, jylqyǵa sekiretin, dóńbekshıtin jáne mańqa qatarly birneshe indet tıip jylqy qyryla bastaıdy. El ishindegi emkóster bala kindigi, balanyń kishi dáreti(Kishene jastaǵy erbalanyń kishi dáreti, júırik attardyń aıaǵy iskenge quısa, ara shqqan jerge jaqsa shıpaly, tipti ý dyńda ýytyn qaıtaratynyn kórdik... ), jyńǵyl, qan alý, keýjirinen buzý, almas, ý qorǵasyn, qara qorǵasyn qatarly qanshalaǵan em istetip byraz shyǵyndy azaıtady, tóbegeıli toqtamaıdy onyń ústine Altaı, Kóktoǵaıdyń qysy qatty sýyq bolyp, keıde ıt qatyp óletindeı sýyq bolyp, mal men adam shyǵyny bola bastaıdy. Mal sharýashylyǵyn arqaý etip otyrǵan el-jurttyń aý jaıyn baıqaǵan Jotaqajyǵa sheshýge tısti úlken máseleniń biri osy edi. Jylqyny bir jyl synaq retinde Mońǵol jerine qystatýǵa Marqadyq, Qomshabaı, Yrazdyq qatarly kislerdi jiberip jylqy kúıly qaıtady. Ótken-ketkendi boljaı otyra “Qashqan jaýdan, kóshken juttan qutylady”,-degendi túıindeı kele mysyrdyń Rýıanshahı patsha tusynda 12 jyldyń altaý jut bolyp, altaýy berekeli jyl bolypty.Olar Úısip paıǵambardyń aıtýy boıynsha berekeli alty jylda astyqty mol qambalap, sońǵy alty jylda sony iship jepti. Keıbir elder mysyrdan astyq surap jan baǵypty. Jut únemi bolmaıdy, 12 jyldyń altaý jut bolsa, altaýy ondaı bolmaıdy. Juldyz ǵylymynyń da baıandaýyndada bir jylda týylytyn juldyz, úsh jylda bir týylatyn juldyz, bes, on... jetpis jylda, jeti myń jylda týatyn juldyz bolady delingen. Aýaraıynyń ystyq, sýyǵy sol juldyzǵa baılanysty bolǵandeıdi. Bizdiń “ÝT” dep júrgnnimiz arapsha “ Ýhyt ”,“Sary atan zaýza” “Jaýza ”degen juldyzdar. «Sary atanǵa mingen Zaýza qyz úsip ólipti»,- ndegen ańyz bar amal retinde aıtylady bul shyndyqqa janaspaıdy .
Osyndaı sebepterge baılanysty Jotaqajy bastaǵan el 1842 inshi jyly Mońǵolıa jerine qonys aýdaryp, jylqy indeti toqtaǵannan keıin, 1856 inshi jyldary Kóktoǵaıǵa qonys aýdarady. Alaıda Mońǵoldar qonystanýǵa qarsy shyǵyp, Máıti bı men Sar zalyńnyń kelisimin elemeı, Mońǵoldar Sartoǵaıdyń Báıge tóbesine jınalyp soǵysamyz degensoń, Jotaqajy bastaǵan azamattar qan tógiske jol bermeı, aqyl men sheshýdi ortaǵa tastaıdy. «Soǵysta adam men mal múlik shyǵyn bolady, jesir men jetim kóbeıedi, shyǵynnyń bárin kótersińder» soǵan kelisseńder qol qoıyńdar»,- dep. Shyń patshalyǵy begen tańbany kórsetedi. Sonymen Báıge tóbe basynda úsh qazaq, úsh mońǵol jekpe-jekke shyǵyp, eldiń júgin arqalap aldyǵa shyǵady. Sonymen qazaqtardan Marqadyq, Shana, Saǵyndyq qatarly saıdyń tasyndaı myqty azamattar sýrylyp ortaǵa shyqsa, mońǵoldan Sorǵýl, Oralta qatarly sorpa bertine shyǵatyn myqtylary ortaǵa shyǵady. Marqadyq soıyldy tós jara qulashqa jetpeıtin(qysqa soıyl ıkemdi at ústinde), al Sorǵýl uzyn etip daıyndalyp ortaǵa shaǵady, a degende Marqadyq Sorǵuldyń uzyn soıylyn qaǵyp ushyryp, ózin jaýrynnan ustap kóterip, aldyna óńgerip shaba jónelgende Sorǵul qan qusyp, eki qabyrǵasyna erdiń qasy kirip, yrǵap qalǵanda qabyrǵasy kúırep ketipti. Dushpannyna qan qustyrdy degen sodan qalsa kerek. Sol qalpy tóbeniń basyna shaýyp shyǵady. Duıim jurt súıine qarap eli úshin týǵan erge batasyn jaýdyrypty. Dushpannan baıgeni utyp alǵan azamattardyń qurmetine osy tóbeni “Báıge tóbe” dep atapty. Ekinshi shyqqan Shana qamshiger eken Oraltany qamshy men bir tartqanda ol orynnan turmaı qapty. Eki ret utylǵan mońǵoldan Oraltaǵa eshkim shyqpaı eńseleri túsip keri qaıtypty. Baıge tóbe Sartoǵaıdyń Shatyrtas eldi mekeniniń aıaq jaǵynda eki shaqyrymdaı jerdegi tóbe. Osylaı jer máselesi sheshilipti.
Keıin taǵy ýadede turmaǵan mońǵoldar, taǵy qıǵylyq sala bastaǵanda Jotaqajy mońǵoldyń Lamja tóresine baryp, kóp áńgimelesip, eń sońynda jasy 8den tómen, 5ten joǵary 100 qara tústi atty mońǵoldar suraıdy, qazatar taba almaı utylady,-dep shart qoıady dep. Eldiń qamyn oılaǵan Jotaqajy buǵan kelisim beredi, biraq 99 at tabylyp bir at tabylmaı turǵanda, Mashannyń bir balasy Malqaranyń urpaǵy Sársenbi bir qara atty jetelep alyp keledi. Synalar shaqta qasynan tabylǵan Sársenbige Jotaqajy 100 tusaq qoı aıdatyp qaıtarypty. Osylaısha Jotaqajy Lamja tóreniń tamaq isteıtin qazanynyń oshaǵy úsh tastan ekenin qyraǵy kózi shalyp, aýrlyǵy Jotqajynyń sary atany areń kóteretin Ýyzbaı men Oshaqpaıǵa osy oshaqty soqtyryp, 100 qara atpen oshaqty el men jerdi urpaqqa ıelep qalý úshin sertinde turyp Lamjaǵa tabystapy. Osy men bul másele sheshimin tabady.
Jaılaý taýdan basy Shińgil aıaǵy Balertis aralyǵy, Kóktoǵaı, Turǵyn, Supty, Kurty, Qaratúńke, Jalǵyzqudyq, Sarbastaýdyń aıaq jaǵyndaǵy jalǵyz qudyqty Nuhyılǵa qazdyrap, sý shyǵarǵan. Jalǵyzqudyqtan Óndirqara, Sartoǵaı kilemtasyna deıin, Báıtikten Aralqum, Ashtysýǵa deıin, Qaramaıly, Kúreń, Aǵdala qatarly jerdi ıelegen.
Keıin Shaqabaı men Molqy arasynda bir ret jer daýy shyǵyp, Marqadyq Átik Asqardy uryp jyǵyp Sartoǵaı ózen shegarasyn bekitý men bulda sheshimin tapqan. Eki el arasyndaǵy daýǵa Qaraqastan Doǵaly, Kónsadaqtan İrgeshpaı bastaǵan bastaǵan kisiler, arasha bolyp, ádil tóreligin aıtqan.Qonys shegarasyn bólip, qara tóbeniń betine aq taspen jazý zazǵan, alystan qarǵanda kilem sekildi kóringendikten «Kilemtas» atanyp ketken. Mine osyndaı el arsyndaǵy arazdyqty Jotqajy keńi men tolǵap sheship otyrǵan. Doǵaly men İrgeshpaıǵa oy eńbekteri úshin qystaýlyq jer bólip bergen. Beri kelgende Qaraqastan Ospan, Sydyq, Qarajigit . Kónsadaqtan Tórtbaı, Sadyr, İrgeshbaıaýyldary Shaqabaı men Molqynyń arasyna ornalasý sebebi osylaı eken. Qaramaılydan qystaý bólisýge Doǵaly Qalym men Qasymdy shyǵarǵan. Jotaqajy kónsadaqtan 17 jastaǵy Baıyrpandy shyǵarǵan, Jotaqajy Qaramaılydan mal qystaıtyn bir neshe qora alǵan. Baıyrpan «Jaman adyrdyń» «Kóń qorasyn», Qaraqas Qasym «Qasym qarasyn» alǵan. Ǵalym da sol jerden óz úlesin alǵan. Qalǵan on eki kereı jerdi keıin alǵan. Munyń sebebi el mońǵol jerinen ilgerindi-keıindi kelgen. Jotaqajy bastaǵan aýyldar 1856 jyldar , qalǵany 1922 jyldary kelip bolǵan. onyń sebebi 1922 jylǵa deıin syryt mońǵol Shyń patshalyǵy okimetine qaraıtyn. 1922 jyly Altaı Kóktoǵaı bir aımaq bolyp qurylyp, Shınjıańǵa qaraǵan. Syrt mońǵol ózi derbes memleket bolyp ketedi. Keıin mońǵoldan asyp Shińgilge kelgende Shińgilbaı týylyp, aty osyndaı tarıhqa baılanyty qoıylyp, keıin záńgi atanady. 1940 jyly bulǵyn soǵysynda Turdybaı, Qaqysh, Sháker bı záńgiler men birge mońǵolıanyń Mahantas shegarasyna (jastabyna) elshilikke baryp qoldy bolǵan. Qazaqtardyń altaıńa kelgeni sıaqty, mońǵoldarda syrtqy mońǵolǵa kóship birte-birte azaıyp ketken. Shańhan degen jerde Tary bıdyń asyn Jotaqajy basqarǵan, osy asta baıge bolyp Lamja tóre kúreń at, shubar at, kertóbel at , kókbas at qatarly tórt at qosqan, at aıdaýǵa Doǵalydan segiz, Lamjadanda eki adam barady. Jolda Doǵaly jibergen adamdar, Shańhannyń qysańynda mońǵoldardyń kópten beri ádiletsizdin, ózi istegenin ózine kórsetý úshin, eki mońǵoldy, kókbas at pen kertóbel atty uryp jyǵyp, shubar atty ustap alyp ketedi. negizi shubar atty qunan kezinde joǵaltyp alǵan Doǵalynyń aty edi tanysada mońǵoldar moıyndamaı, bermeı ketken. Osy baıgede Lamjanyń kúreń aty aldymen kelip, bas baıgeniń júldesine tigilgen 9 túı bastaǵan júldeni alady, kóp uzamaı bul jerdiń ózderine jaıly bolmaıtynyn sezip Lamja tóre bastaǵan kóp sandy mońǵoldar syrtqy mońǵolıaǵa bir jola qonys aýdarady. Keıbiri altaıǵa qonystanǵan. Azsandysy Kóktoǵaı, Shińgil qatarly jerlerge shashyrap qonystanǵan. Osyndaı Jotaqajynyń jol nusqaýynyń arqasynda keń jershge erkin ıelik etip, jaılap, qystaıdy. Mashan molqy ishinde Aıtýǵan Tóles bastaǵan 30 adam Jotaqajy aýylyna, kelip úsh kún jatyp, eki túıe soıyp qonaq etken, qaıtarda 30kisige, 30 bıe jeteletip, Óndirqarany, Balertis pen Jińge- Qaıyrty eki aralyn, ońtústikte Qum qystaýyna deıin mekndeńder degen. Shińgi eli kelgendede 100 jylqy, 300 qoı erýlik aıdatyp jibergen. Basqa da aýlyna kelip, kómek suraǵan jandarǵa sı-sıapat jasap qaıtaryp otyrǵan, netken sabyrlylyq, netken márttik eken dep tamsanbaı tura almaısyń.
Jotaqajynyń sharapty
Jýanǵannyń Jotaqajy atanýy beker emes, eki túrli jaǵdaı negiz bolǵan. Birinshi: únemi jotaǵa shyǵyp keńes qurýy. Ekinshiden: jaýyryn shyǵyńqy jotasy kurjıyp shyǵyp otyratyndyǵy. adamdarǵa tike qaramaı otyratyǵynan Jotaqajy atanyp ketken. Ol kisi adamǵa tike qaramaıdy, suq saýsaǵyn kórsetip sóılemeıdi eken. Buǵan dýshar bolǵan adam durys bolmaıdy eken. kóziniń de sóziniń de kıeli ekenin sezip, sodan saqtaný úshin kepesh ishinen saqtyq úshin shyt pen kózin kúlegeılep júredi eken.
Alty jasynda ákesi Máıti bıdiń nusqaýy boıynsha, medirese oqyǵan, arap, túrik, parsy tilderin erkin meńgergen, on úsh jasynda el ishindegi daý-sharalarǵa aralasqan, Qashqar, Turpan, Táshkent qalalaryn ózi kózden keshirip, osy qalalardan ustaz aldyryp keıin Qaıyrty, Turǵyn, Kúngeıti óńirlernde medirese ashyp halyqtyń saýatty bolýyna úles qosqan. Keıbir jaǵdaıy kelmegen adamdardy óz qarajatymken oqytqan. Myne sol tálim alǵan shákirtteriniń, biregeıi aǵartýshy, aqyn, din kósemi Aqyt Ulimjiuly Qarymsaq tegi edi.
1882 jyly qańtarda qytaıdyń mánshiń úkimeti arqyly batys sibir gýbernatoryna hat joldap, ózi men Jáńgir esimdi moldaǵa alty aılyq merzimmen Mekkege baryp qaıtý pasportyn suraǵan. Ótinishi úsh aı ishinde qabyl bolyp, tólqujatyn alyp qýanǵan Jýanǵan 1883 jyly qajylyq saparǵa attanady. Qajylyqtan qaıtyp kelgennen keıin kórgen, bilgendnrin Ór Altaı halqy men bólisip halyqty haq jolyna shaqyrady. Jotaqajy qajyǵa bararda Mashannyń bir balasy Malǵara rýyndaǵy Sarsenbi «Mende qajyǵa baram »,-dep ótinipti. Biraq Sarsenbi qajyǵa attanarda tómengi altaıdaǵy uzatqan qyzyna baram dep , qajyǵa bara almaı qalady. Úlken qajyǵa barǵandar kúz ketip, jazda el Qashqyrty jaıaýynda otyǵanda qaıtyp keledi. El juryt qýana qarsy alady. Biraq Sarsenbaıdyń baqılyq bolǵanyn estip, Jýanǵan qurban aıttyń birinshi kúni Kaǵbaǵa baryp qulshyq isteıdi, sol kúni túsinde Sarsenbaıdy kóredi. Tor aıǵyryn minip«Aı qajy mende keldim »,-dep qýanady, Baıtollanyń bosaǵasyna «Altaı Kóktoǵaılyq Malqara Sarsenbaıqajy» dep jazylǵanyn túsinde kórip oıanady. «Sarsenbaıdyń tilegin barmasada Alla qabyl etti»,- dep duǵa qylypty. Bir kezde Mámı beısy Abaı aýylynan bir oqymysty ákelip, bala oqytyp jatyr degendi estip, Jotaqajy «óz kózi men kóreıin, unap jatsa mende balamdy oqytýǵa berıin»,- dep kelse, álgi Seıqamza esimdi moldanyń bir qolynda kitáp bala oqytyp, bir qolyndaǵy temekini kórip, Jotaqajy Mámıge «men ony bilim jaqqaly kelgen ǵadym ba desem, temekeniń tutini men ýlaǵaly kelgen zalym eken. anaǵan amandaspaımynda, balada oqytpaıym. Mundaılar halyqty ýlaıdy»,-dep attanyp ketipti. Ol kezde temeki tartyp, araq ishkendi bile bermeıtin, osyndaılardyń keselinen beleń ala bastapty.
Jotaqajy aıtqany keletin bir sózdi, aýlıeligimende el esinde qalǵan. Shaqabaı Tary bıdiń asynan bir kún buryn jer oshaq qońyrsytar kúni, mońǵyldar bir palýanyn qazaqtarǵa ses kórsetip, aýyzynan kóbigi shashyraǵan shynjyrlap noqtalaǵan, eki jaǵyna úsh-úshten alty adamdy julqa tartqan palýandaryn alyp kelipti. Qazaqtar jaǵynan: «buǵan kim saı keler eken»,- dep adam tappaı abdyrap, sasyp qalypty. Sonda Jotaqajy 19 jastaǵy Qajybala Baıjumauly degen palýandy shaqyrp, batasyn berip, atqa mingesirip, urandatyp shrshy toptyń ortasyna alyp keldiripti. Qajybala beldeskennen-aq kóp aılandyrmaı mońǵol palýanyn alyp soǵypty. Jyǵylǵyny sonshalyqty anaý orynynan tura almaı jatqanda , namystanǵan mońǵoldar tepkiniń astyna alyp óz palýandaryn tastap ketipti. Úlken as kúnide mońǵoldyń taǵy bir shynjyrlaǵan palýanynyn Jotaqajydan bata alǵan Qajybala taǵy qańbaqsha alyp soǵady. eldiń namys týyn jelbiretken qazaq palýanyna mońǵol palýany aıtady deıdi: «Sen meni kúshiń jetip jyqqan joqsyń, Jotaqajynyń batasy men jyqtyń, mende osal emes em, os kúnge deıin jaýyrynym jerge tımep edi, Jotaqajyda sharpat bar eken»,- dep úastyń úshinshi at shaýyp báıge beretin kúni Qajybalanyń anasyna bir qorjyn kóılek, ormal sılyǵy bar, ózine bir jıren at mingizip bir qonyp jatyp ertesi attanar aldynda sháı iship otyrǵanda anasynyń birtaı qazan qaınap turǵan qurtty kóterip qapqa quıa salǵanyn kórip: «Palýandyq sende emes anańda bar ekenǵoı»,- dep dala zańyn ustaǵan saharnyń uldary ekenin dáleldep, dostasyp attanypty.
Mámı beısi tórt bı tóreni saılaý úshin 12 kereıdiń bılerin shaqyryp úlken jınalys ashady. Jınalystyń salmaǵyn shamalaǵan bıler únsiz otyryp qalady. Sonda bosaǵada otyrǵan jas bala siltideı tynǵan únsidikti buzyp: «Ruqsat bolsa bárińizge Assalaýmaǵalaıkom dep sálem berıin»,-dep artynsha sóıleı jóneledi.
Ia atalar tegis jaılanyp otyrdyńyzdar,
Aıtar sózge nelikten tosyldyńyzdar.
Tórt bı tóre bolatyn kisiniń,
Kóp qaradyńyzdar betine.
Betine kóp qaramaı,
Qarasaq jón isine.
Ádildigin aıta almaı,
Aýytqyǵan ksi me?
Asqar taýdaı aldyda,
Otyrǵanda atalar.
Ata turyp soılegen,
Sózimde úlken qate bar.
«Meniń sózim bitti»,-depti ójet jas jigit.
Sonda Mámı:
Ásem bolsań aspaqqa asylasyń,
Báseń bolsań baıgege qosylasyń.
Bul jas jigit kim boldy eken,-deıdi.
Otryǵandardyń bári Qaıraqanǵa batasyn berip, bolashaǵynan kóp úmit kútedi. Qaıraqan sheshen degen at osydan bastap el esinde qalypty.
Ekinshi sózdi Bazarqul Baıqadam alady.
Sóz aıaǵyn Jotaqajy alyp:
Sonda Qul molqy Dónen bı bilaı deıdi:
Molqynyń bıi Jýanǵan,
Tulpar minip tý alǵan.
Bytyrap júrgen Molqy atań,
Altaıǵa kelip quralǵanǵan.
Bir úıge bári jıylsa,
Keńesi sonda damıdy.
Sherýshi bıi Aqtaıdy.
Al Arǵyndy jaqtaıdy.
Ór dep sóılep beredi dep,
Jylqyshyny maqtaıdy.
Qaraqas bıi Tasybaı,
Basynan tuman ashylmaı.
Teke, Sóke bıligi,
Keter boldy basylmaı.
Iteli bıi Turymdy,
Urynbasqa uryndy.
Óz urlyǵy shyqqansoń,
Kimge aıtarsyń synyńdy.
Shybar aıǵyr Óserbaı,
Sarserkedeı kósem aı.
Darıadan serke ótpeı,
Aıdaǵan qoı óterme -aı
Keı bıge aıttym tótesin,
Jetilitsin Alla jetesin.
Bárin aıtyp netesiń,
El úshin eńbek ótesin.
Dep sózin toqtatypty.
Osy retki májiliste alqalar Jotaqajyny tórt bıdiń biri boldy degende, bizdiń otbasylyq sanymyz az dep ózdiginen bı bolýdan bas tartypty. Jotaqajy 12 kereıdiń jınalysynyń sońyn túıindep, Tóbe bıgede, Tórt bıgede basqa bılergede boısyný barysynda kimniń aıtqany shyndyq, sony qoldaıyq. Aqyl men is qylsaq halyqtyń naǵyz uıtqysy bolamyz,- deıdi.
Keıin Aıtýǵan molqy Dodanqajy 1790 jyly Qul molqy Mánshiń úkimeti Taıtasqa bergen shen-shekpenin Jotaqajyǵa alyp beripti. Osydan bastap Jotaqajy tórt molqyny bılegen, Mánshiń ókimetine hat jazyp kisi jiberip saılaǵan Ór Altaı halqynyń serkesindeı el bastaǵan eleýli bolyp ataǵy aspandaı beripti. Tańbany Molqydan Jantory, Jántekeıden Barlybaı, Sherýshiden Shobash, Qaraqastan Baıqan jáne Ábilpeızdiń kishi áıeli Tumar hanymnan (Sámen, Jabaǵy Ábilpeızdiń Tumar hanym men birge jibergen balalary) týǵan 12 jasar Kógedaıdy Abaq kereıdiń tóresi etip saılaıdy. Sın ımperıasynyń astanasy pekınnen Sámen men Jabaǵy Ejenhannan tańba alyp keledi. Halyq aýyzynda:
Kógedaıdy kóterip,
Kóktemeniń kezinde.
Kókpektide otyrǵanda,
Kók qasqa taı soıyp.
Kóp tileý tilep ,
Han jolyna attandy.
Deselinse, Kónsadaq Ahymet aqyn muny:
Barlybaı , Shubash ergen Kógedaıǵa,
Jantory, Baıqanda bar osy jaıda.
Ejenhan Kógedaıǵa mánsap berip,
Uqsady Abaq eli týǵan aıǵa.
Jotaqajy tórt-túliktiń atalyqtaryn aýystyryp mal tuqymyn saplandrýǵa arqashan kóńil bólip otyrǵan. Jylqy úıiriniń tuqymyn almastyrý úshin Kógedaı tórege hat jazyp, Úmitqalı men Aıtpaıdy jiberip asyl tuqymdy aıǵyr suraıdy. Kógedaı Jotaqajynyń bul oıyn qup kórip , Kókqasqa aıǵyrdyń miner jaǵyna tóre tańbasyn basyp, ári jylqyǵa basatyn bir tańba sılap , ol tóre tańbany (Sýreti bar... )
Jotaqajynyń malyna basyp júrýdi aıtady. (Osy tóre tańbany bizdiń áýletimizde de iri qara malyna basatyn, sebebi jaqsy yrymǵa balasa kerek. Qara shańyraǵymyzda bar osy tańba) .
Al qoıdy oń qulaǵynyń artyna sydyrǵy, sol qulaǵynyń aldyńǵy jaǵyna oıyq en salatyn, sol jaǵayna tóteshe
áripti tańba basatyn. Y.M). Kókqasqa aıǵyrdan kóptegen asyl tuqymdy júırikter taraıdy. Salyq bıdiń eki kók aıǵyr úıiri, Násiptiń kók aıǵyry, Tataı táıjiniń kók aıǵyr úıiri... Jotaqajy keń minezdi, óte márt bolǵan eken, izdep kelgen pana surap kelgen jandardy qaı rýdan bolsada járdem bere bilgen jomart bolǵan ekeni jalpyǵa jarıa edi. «Jádik, Jantekeı kisi óltirse , Qaraqas, Molqy qun tóleıdi» degen maqal shyǵady. Bul maqaldy toǵyz saqqa júgirtetinder bar, Bulda Jotaqajynyń keıbir zıanǵa ushyrap, tipti kisi óliminede sebepshi tutqyndalǵan adamdardy aqysyn, qunyn tólep shyǵaryp alyp , jazalasa basqalaı jazalaıtyn, qaıta qatarǵa qosýǵa tyrysatyn. Osyndaı jaǵdaı Jantekeı men Jádik rýynyń adamdarynan da shyqqan. Rýlar arasyna jik salýdyń qajeti shamaly dep oılaımyn. Ár nárseniń shyǵý tegi bar, «sýdyń da suraýy bar»,- degen osydanda.
Kósemdigi men sheshendiginen bólek tabıǵattyń da qyr-syryna qanyq Jotaqajy eldiń kóship-qonýynda retke keltyryp kún raıy men ushtastyryp qaı qonystyń malǵa jaıli ekenin baǵamdaı bilgen, maldy juttan, tabıǵyı apattardan aman alyp qalyp, kúıin saqtap otyrǵan. Sony men qatar bókenniń qaı kezde úıirge túsetin ýaqyty men qarasan bolyp sol ornynda qalatyn erekshelikterinde eksheı bilip, ańshylyq, saıatshylyqta qura bilgen.
Ultaraq degen kisi jer aýdaryp, qaıda qonys tebem dep basy qatyp Tómengi Altaı elindegi qarıalardan aqyl suraǵanda, Ór Altaıdaǵy Jotaqajynyń qamqorlyǵynda bolýdy aıtady. Ultaraq Ór Altaıǵa jol alyp, Qabaǵa kelgende qaıtys bolady. Baıbishesi Maı apań degen kisia lty ul, eki qyzyn, bir kelinin alyp, Jotaqajyǵa bolǵan jaıdy aıtyp, muńyn shaǵady. Sonda Jotaqajy:
Osy elge kelip jatqan siz ǵana emes, talaılaǵan jandar kelip týys, baýyr bolyp qonys teýyp, ósip- ónip jatyr,- dep ystyq yqylasyn bildiredi. Sizderdi syrtqa tepkenderge at-shapan aıyp salam . Jaılaýyńyz bizdiń jaılaýdyń tusyndaǵy dara bolsyn, kúzeýligińiz bizben birge Qaıyrty, Qarabulǵyn, Kóktoǵaı, Qaratúńke bolsyn, qystaýyńyz Sartoǵaıdaǵy Maqysh sofynyń Qarataly bolsyn,- dep. Maı apańdy asyn berip attandyryp qoıady. Maı apań bul jaqsylyqtyń ótemi retinde on saýsaǵynan óner tamǵan eki sulý qyzynyń biri Jamıǵany Jotaqajynyń qarsy bolýyna qaramastan kishi áıeldikke beredi. Ekinshi qyzyn Jotaqajy Molqy ishindegi Qabanbaı degen kisige beripti. Jantekeıden Jotaqjynyń keń qoltyq ekenin estyp izdep kelip, jer suraǵanda jetimdi jylatpaı, jesirdi qańǵytpaıtyn qasıetti joldy ustanǵan Jotaqajy Qashqyrtydan jaılaý beredi, sol jaılaý búginde Jantemir jaılaýy atanyp ketken.
«Jol salsań Jotaqajydaı sal» degen el ishinde támsil bar. «Sáýaptiń úlkeni jol men kópir salý»,- deıtin úlkender. Buryn Máıti bı Qaıyrtydan jaılaýǵa sheıin jol salǵan, áke kórip oq jonǵan Jotaqajy ákesiniń bir ret salǵan joly saıdan kezeńge shyǵatyn, bul joldar halyqqa qolaıly bolǵanymen álide qıyn- qyspaqtary kóp edi. Keı jerinen mal shyǵyny bolyp turady eken, bir joly qaqpa tastan bir kelinshek (Botaqara rýynyń adamy degendi aıtatyn aqsaqaldar) at ertoqymy men ushyp ketip Kishi kúngeıtiniń shatqalyna qulap biraq túsedi, súıgin alýǵa da jaramaǵan eken. osyndaı jaǵdaılardy kózben kóre tura, jol salý qansha qıyn taýqymketti bolsada, jalama jartas, úlken qorym tastar men bógettelgen bolsada, adam shamasy kelmeıtin, súımenniń de qaýqary jetpeıtin úlken tastardy qyzyl qaraǵaıdy órtep qyzdyryp jaryp, Sholaqsaıdyń shatqalyna túsip, Qashqyrtynyń qarasazynyń quıǵanynan qaıqaıyp shyǵatyn ári uzaq, ári qaýypty joldy tótelep bıikten túskende ırektep túsetin qorymnan jol salǵan. Naıynty asýynanda jol salǵan. Dáletine aqyly , bilimine aılasy Jotaqajynyń janynda Marqadyq, Qalel, Seıtbattal , Qanjyǵa t.b myqty azamattar bolmasa mundaı joldardy tehnıkasyz zamanda salý, keń jerlerge ıe boý ártne tolǵanatyn túıin edi. El arasynda: « Marqadyqtyń qamshigerlinen , Qalqabaıdyń Qalelinen, Seıtıtpattaldyń selt etkizerliginen qudaı saqtasyn»,- degen támsil taraǵan. Qalqabaı jaılaý negizi Qashqyrty tóńiregi edi. Osy joldardyń ashylý Qos Kúngeıti, Janpeıis, Kúmpeıis, Naıynty, Jińge jaılaýlary, Aqtyshqan, Keńqaryn aıtabersek qazirgi Mońǵolıa shegerasyna deıingi jerlerdiń qazaq jerine táýeldi bolýyna úlesin qosty desekte artyq emes. Osy jerler mońǵoldyń asyp Saralaqaz asýy jaqtan kep asyp jaılaıtyn jeri eken , jol salynyp qazaqtardyń ekpinin sezgen mońǵoldar taýdyń arǵa betine asyp ketken. Bergi beti qazaqtarǵa qaldy. Qazyr Qytaı teıtoráasynda qaldy bul jerler.
1858 jyly Altaıda quran saýdasy men aınalysatyn uıǵyrlar paıda tabý úshin: «qaıtys bolǵan adamǵa qurandy qosa jerleý» degen pátýái oılap tabady.qurannyń qunyn bes jylqyǵa deıin saktqar bolypty. Bul dinimizge qaıshy bolyp qalmastan, ózi qaraly otpasyna aýyr salmaq salady. Osyndaı sumdyqty der kezinde sezgen Jotaqajy jer-jerden din mamandaryn shaqyryp, halyqqa týra jolmen túsindirip,toqtatady. Bul jaǵdaıdyń artynda kim turǵanyn anyqtap, ońdyrmaı jazalaıdy.
Jotaqajy Buhara mediresinde bala oqytyp júrip, orys patshalyq ókimetinen basyna qaýyp tónip, jansaýǵalap Altaıǵa kelgen Myrza baqa (laqap aty Myqpýbolla , Myqpýmolda)moldany aýylyna alyp kelip,bala oqyttyrady. Kóptegen din qaıratkerleri jetilip shyńady. Aqyt qajy, Látip, Ordashy, Ábdirazyq ( Ábdirazyq Meniń Atam, Uly ákem ) Aıynty, Orys t.b myqty dindar oqymysty tulǵalar oqyp bilim alady. Sol bilim Ábirazyqtan Kámalıge , odan maǵan jetip otyr. mine Jotaqajy atamyzdyń sharapaty bizderdeı urpaqqa jetip tıp jatsa qalaı alǵys aıtyp, duǵa baǵyshtamaısyń, eńbekterin qalam terbep, qaǵaz betine túsirmeısiń. Bizden keıingi urpaq osyndaı uly tulǵa atalarymyzdy ulyqtap júrse bizde jaman bolmaspyz. Tómengi Altaıdaǵy on saýsaǵynan óner tamǵan Shoqy qajynyń qyzy Aqjúnis esmdi qyzynyń keste tigip, qur men baý toqyǵan qolónerlerin kórip, sypaıy áreketine kóńili tolǵan Jotaqajy «Ábdirazyqqa jar etip bersek»,- degen usynysyn Ábdirazyqtyń Áke- sheshesi Mustafa men Zekim qýana qarsy alyp eki jaqta dúrkiretip at shaptyryp, aqyndardy aıtystyryp Ór Altaı men Tómengi Altaıdyń arasyn Toıǵa ulastyrady. Táildegi Ábirazyq pen Aqjunistiń toıyda keremet el aýyzynda qalatyndaı ótedi. Ekeýinen týylǵan Uldary: Kámálı aqyn, usta, tamyrshy, emshi, dombyrashy , Abylaı jastaıynan jaýdyń oǵynan qaza tapsa, Shámsıa qyzy, odan taraǵan jıender keıin Aqsaı, morı jaqta turady, memeleket dárejeli kesteshi bolyp , óner jalǵastyǵy bolady.
Jotaqajy týraly Aqyt Úlimjiuly da erekshe qadir tutyp, baǵalaǵan. Aqyt qajynyń bulaı alǵys bildirýi tegin emes. Saýat ashýy, dinı sabaq, alýy, kóp til bilýi, shetten kelgen kitaptary men sýsyndaýy, tipti qarjy jaǵynan kóp kómek alýy bári-bárine Jotaqajynyń sharapaty tıgen. Jaqsy usatazdyń shakirti ozady degen osydan qalǵan. Aqyttyń ataǵynyń aspandaýyn Jotaqajydan aıyrýǵa bolmaıdy. Aqttyń ustazy kim degen úlekn suraqqa jaýap bolady.
Máıti bı tileýli batyr kóbesh,
Baıbolsyn sheshendikten bergen emes.
Altaıdan jońǵarlardy júnshe tútip,
Barlyǵy zamanynda qylǵan keńes...
Jylqyshy berekeli qaıran Jota,
Bálekeń , Bitimshi men júırik Tyrqaı.
Qylǵan joq osylarǵa dúnıe opa...
Máıti bı, Baıbolsyn bı molqy jaqtan,
Ústembaı, Serikbaı men Maıda zalyń.
Osylar kem bolǵan joq bitken baqtan,
Ólsheýli bar taǵdyryń bılik baılyq.
Jigittiń biri taılyq, biri shaılyq.
Qaı dos bar jota barlash Eskendirdeı,
Ózgeniń dostyǵyna teń keletin.
Molqyda Jýanǵan bı Qobda tarap,
Kóp oılap túpten tartqan kári Mánap.
Qajyǵa attanarda Jotaqajyǵa arnaǵan qoshtasý óleńi
Artyq týǵan jan aǵam,
Jurt aýyzyna qaraǵan.
Ózińdi myńǵa balam,
Altaı, Qobda áz halqy.
Panańyzǵa saıalap,
Órisin alyp taraǵan.
Qonysyń baıtaq jeriń bar,
Baılyǵy mol eliń bar.
Solarǵa dińgek bolyp eń,
Alalap kórmeı barlyǵyn.
Elińdi barlap shamalap,
Meken etken daladı.
Ór altaıdy salalap,
Ertis boıyn jaǵalap.
Ǵalamǵa mashhur atyǵyz,
Bıge laıyq zayńyz.
Ataǵymyzdy asytyp,
Dushpanymyzdy jasytyp.
Shattandyrdyń baladaı,
Tyńdańyz taqsyr datymyz.
Sıly bizge basyńyz,
Erkin jetken alysqa.
Ótinish jazǵan barysta,
Ejenhanǵa hatyńyz.
Kedeı paqyr jıylyp,
Sanańyzǵa sıynyp.
Týra jolǵa bastadyń,
Elińdi aıdap serkedeı.
Aldyńyzda soıleýshi ek,
Atamyzdaı erkelp.
Qadyryńdy bilýshi ek,
Ámiriń men júrýshi ek.
Ǵaıbat qylyp keı nadan,
Artyńyzdan mineýshi edi.
Ashýlanyp kórmeýshi eń,
Kóldeleńdep tursada.
Qabyrǵasy berik er ediń,
Aqylyń shalqar kól ediń.
Altaıdyń bıik taýyndaı,
Jer jyljysa jyljymas.
Asqar sary bel ediń.
Nıet qyldyń júrem dep,
Baıtollany kórem dep,
Enshalla bir saparǵa,
Bárin ótep kele dep.
Medınege baram dep,
Kóp saýapty tabam dep.
Rasulǵa kirsem dep,
Orazany kútsem dep,
Patsha qudaı saqtasa,
Ot kemeni minsem dep.
Qabyl qylǵan nıetke,
Osy qylǵan nıetke.
Salamat qylsyn qudaıym,
Duǵa qylyp turaıyn,
El oılaıdy ýaıym.
Aman esen baryńyz,
Zırat qylyp rasulǵa,
Rozaǵa júz surtińiz,
Kóńilińizge toqyńyz.
Enshi alla amanat ,
Maqul bolsa osymyz.
Paqyr aqyt sózi dep,
Paqyr nashar sózi dep,
Rasolǵa qylsyn shapaǵat.
Tileińizdi tilep janaǵa,
Duǵa qylyp turaıyn.
Sálem aıtpaı ne deıin,
Qolymyz qysqa barýǵa,
Aqyt atamyzdyń bul óleń joldarynan naǵyz halyq shyn nıetimen jaqsy kórip ulyqtaıtyn, esh qashan umytpaıtyn uly tulǵa ekenin, qazirgideı emes qajyǵa barýdyń mashaqatyn, sharttarynyń qıyndyǵyna qaramastan alys jol, saýapty jol tartyp ketip bara jatqanynnan oı qozǵaıdy.bir jaǵy kórem, kórmeımin be dep Allaǵa amanttaǵan, qoshtasý jyry edi.
Jıyp kelgende halyq bar jerde,
Ǵaryptar bar asyl júzdi alyptar bar.
Adam beıneli masyldar bar,
Kózge súrkeı, beti kónsharyqtar bar.
Tura almaıtyn kóterem aryqtar bar,
Qarańǵynyń ishinde jaryqtar bar.
Qaı bir zatqa qaı iske qalypta bar.
Tarazyǵa ólshemin salyp tabar,
Bar qasıet qara orman halyqta bar.
Biz es bilgeli kúmis saqal qarıalardan estıtinimiz Mashan batyr, Máıti bı, Jotaqajy t.b ómirge kelip adamdyq paryzyn ótep artyna ólmes ónege qaldyrǵan uly tulǵalardyń eren erligi edi. Jotaqajy ákesi Máıti bıdi kózi tirisinde elge eleýi, ataq-dańqy asqaqtaǵan tulǵa bolǵandyqtan bir kúmbez ornatýdy oıǵa alady. Esikpen tór aralyǵy 12 adym, tóbesine qyzyl qaraǵaı salyp, esik salyp, syrtyn baran jylqynyń qylyn laıǵa qosyp kóp ýaqyt jaýyn-shashinǵa tózimdi bolatyndaı sylaıdy. Ata-babalarymyz osyndaı sement joq kezdede tapqyryq jaratqan. Bul kúmbezdiń salynýyna alys jýqtan at salysty. Bireý túısimen aǵash tasysa, bireýi ara baltalaryn alyp shyǵyp jumyla jumysqa kiristi. Oshaqbaı men Ýyzbaı bastaǵan sheberler aǵashtan túıin túıip kúmbezdy salyp shyqty, Jotaqajy jyl saıynǵy ádeti boıynsha tańerteń erte qasynda otyzdaı adam men shyǵyp kún qyza kúmbezge jetedi. Máıti bıdiń basyna quran oqytyp bolyp, kúmbezden onbes qadamdaı alystap jolǵa shyǵarda qasyndaǵy kisilerge, quran oqýǵa tórt molda kelgen eken, bári birge turǵanda : « sizderge aıtarym, bárimizdiń de ómirimiz sheteýli, eger fnıden baqyıǵa attanyp jatsam, meni de ákemniń qasyna jerleńder»,- dep ósıet qaldyrypty. Keıin aýyly kóship kól jaǵasyna kelgende, aldynda aıtqan sózin taǵy qaıtalap, aýyly kóship Belǵaıyńǵa shyqqanda atynan túisip, Máıti bı bastaǵan arýatarǵa, aıat oqyp quran baǵyshtaıdy. Orynnan turyp jaılaý jaqqa uzaq qarap, Qarabulǵyn, Qaıyrty, Kól jaǵasy men qoshtasqandaı kóz ushy men uzatyp salady. Balalyǵy, jigit shaǵy , el aǵasy bolǵan týǵan jeri men eli qalyp bara jatqandaı seziledi. Turǵynǵa bir apta kóship kep otyrǵannan keıin, Shalǵyrdyń Kóldeleń bastaýyna kep qonady. Keshqurym aýyl shetindegi qyratqa biraz otyryp, ótken-ketkendi kóz aldynan bir ótkerip, Abaıdyń: «bul ómirde halyq úshin ne berdim, ne tyndyrdym?»,- degen sózin salmaqtap, aýyr oıdyń ústinde, úıge qaıtyp ekinti namazyn ótep bola sala «basym aýryp bara jatyr, súıeı berińder,- dep týys-týǵan, el-jurty men baquldasyp , kalımany qaılap kóz jumady. 1904 jyly qyrkúıek aıynda baqıǵa attanyp, osıeti boıynsha ákesiniń qasyna jerlenedi.
«Atadan ul týsa ıgi edi, ata jolyn qýsa ıgi edi» degendeı. Jotaqajy atamyzdyń jolyn qýǵan, tálimin ulyqtaǵan urpaqtaryn aıta ketkendi jón kórdik. Dabashyqajy, Qanjyǵa bı, Marqadyq palýan, Zamzam, Qalel táıji, Qaıraqan bı, Qumar táıji, Qulı táıji, Salyq táıji, Ápshúkir táıji, Ábdirazyq molda, zeriger, Aıynty molda, Kálmen molda, Qapýrysh batyr, Kamalı molda, zeriger, Órimhan Oraz, Ákimjan molda, Qapan Mujinuly, Shókeı Saharıauly zeriger, Tataı táıji, Mánjý (Qondybaı shańıa), Saharıa Sáýenuly zeriger t.b qatarly urpaqtary eldiń eleýli, halaqtyń qalaýlysy bolyp izgilktiń izin jalǵady.
It jyly ıaǵynı 1905 jyly jazǵyturym Jotaqajynyń kúmbezide ákesi Máıti bıdiń qasynan boı kóteriledi. Sodan bastap 1947 jylǵa deıin Otaýbaı bastaǵan 69 er, 50 áıel, 70teı bala, 1952jyldan keıin Kámel molda, Tataı táıji, Ábdildik báıbishesi Saqypjamal qatarly kisiler qoıylyp, jalpysy 180 shamasynda qabirler bar bolǵan eken.
Kóktoǵaı kóli 1930 jyly tamyz aıynda (tamyz aıynynyń tamyz aıynynyń 31 juldyz degen málimet bar) asa joǵary balda jer silkinisi bolyp Qara seńgir taýyna úlken beldeý jaryq paıda bolady, Kóktoǵaı basynan, Jińge-qaıyrtynyń basynan bulaq bolyp ózenge aınalatynyn Muzdy muqıtqa quıatyn syrtqy aǵys Ertis ózenin quraıtyn ózen osy aradan ótedi. ózen aǵysy eki taý ańǵarynan ótetindikten ,taý tasy qulap, ol jer bitelip, sý keri qaıtyp kól paıda bolǵan. Alaıda «Úlken ótkel» men adam, men mal óte alatyn. Keıin 1962 jyldary Qytaı úkimeti elektir stansıasyn salý úshin ózenge bógeý salǵan. Ózen sýy keri sheginip kólge aınalyp Máıti bı, Jotaqajy bastaǵan marqumdardyń jatqan jerlerin sý basyp ketti. Qalqabaı balasy Táıtiniń , Máıti bıdiń balasy Qanjyǵanyń kúmbezderi, sol jerde jatqan qabirlerdńiń bári Kóktoǵaı kóli astynda qalyp qoıdy. Bertingi ýaqytqa deıin kúmezdiń munarsy kórinip turatyn edi. Kún súıgen kúmbezderińizdi, sý basqany men urpaqtaryńyzdyń júreginde máńgi bıkte munaradaı bolyp qala beresizder.
1885 jyly Monǵylıanyń qobda aımaǵyna qonys aýdaryp, kóshpeli mektep ashyp júrgen jerinde bilim nuryn shasha júredi. Mánshiń úkimeti Jýanǵannyń asa bedeldi adam ekenin ańǵaryp, 1886 jyly Ór Altaı bıligin qolana alý usynysyn jasaıdy , osylaısha halyqtyń arasyndaǵy daý-damaı sheshimin taba bastaıdy. El ishi jaqsaryp, órkendeıdi. Osyndaı atalary bar urpaqtardy ózge rýly el «Qara kóktiń urpaǵy» dep atap ketkeni barshaǵa kýá.
Jerge qaǵylǵan zıany tıetin qazyqty sýyryp, mal baılap buralyp qalǵan shıdi qalpyna keltirip jazyp, at minse kekilin sıpap, saýyryna aıaǵyn tıgizbeı minedi eken. kóbine taspıh tartyp otyrady eken. Malqara Jylbaı degen kisi Jotaqajyny Qashqyrty degen jerde bir malyn soıyp qonaqqa shaqyrypty, bata suraǵan Jylbaıǵa jaqsylap shyn nıetpen batasyn beripti. Az kúnnen soń Jylybaıdyń tún ortasynda qoadaǵy qoıy tas-talqan bolyp úrkipti, inisi ekýi shyǵyp qarasa, qoranyń ortasynda bir astaýdaı altyn kólkildep turypty, kópti kórgen jylybaı dereý bir maldy baýyzdap kóshpeli altynǵa qan tamyzyp bolǵansha altynnan bir saptaıaqtaı qalypty, altyn altaı degen osy shyǵar jylybaı osy altyndy quıyp alyp, ózide basqalarda, «Jotaqajynyń alladan tilegnen duǵsy qabyl boldy»,- dep Jotaqajynyń Alla súıgen qul ekenin jalpaq jurtqa jaıypty. Negizi kóneniń kózin kórgnen kisler osyndaı tosynnan kelgen Allanyń sıyna qurban shalyp qan aǵyzbasa toqtamaı kóship ketken eken.
20.09.2007.J Altaı Kóktoǵaı Jazýshy: Meden Kamalıuly Ábdirazyq tegi
Avtordan
Meniń qolyma qalam alýdaǵy basty maqsatym: el úshin, jer úshin, urpaq úshin etken eseli eńbegin ulyqtap, qaǵaz betine, tarıh qoınaýyna altyn árippen túsirý. Kitáp keýde qarıalardan surap, ony tarıhı deretermen salystyryp, tarıhı shyndyq boıynsha hatqa túsirdim. Kemshiliksiz pende joq, sondada ýaqyt pen adam attarynyń týra bolýyn basty nazarda ustadym. İzdendim , aıaǵym jetip, densaýlyǵym kelgenshe izdep bardym.
Derekter: «Molqy shjiresi», «Molqy rýy qaqabaı shejiresi» 2012j, «Sheteldgi qazaq tulǵalar» 20,12,2018 , t.b kitaptar . Jáne aýyldyi qarıalary, aqsaqaldary, Alońǵar Masaıtuly, Jekbaı Qaýaıauly, Baqyt Kámasıauly...t.b el aǵalarynyń derekteri boıynsha sáıkestirilý men jazyldy.
Daıyndaýshydan:
(Bul qoljazbalardy kompıýterde terip otyryp, ol kezde men Almatyda óner akademıasynda oqyıtyn stýden edim. Ákemniń biledi degen qarıalar men kóp áńgime dúkenin quratyny, aıaǵy jetken jerge baryp surap qoıyn dápterine túrte júrýi,bári- bári kóz aldymda kıno lentasyndaı ótip jatty. Bala kúnimde ákemmen birge júrgen jerlerimǵoı, týǵan jer, qaraǵaı ısi, shoqylary, ır- qıyr joldary, qaraǵaı ısi....Bul jazbalardy bir demalysta Qazaqstanǵa bir nárseni júregim sezgendeı alyp keldim. Keıin qytaılar «Saıası úırený lagerlerin» bastap bárin tekserip, tymyskiledi. Tarıhta ne bir tulǵalar ótken, artyna óshpeıtin iz qaldyrǵan osyndaı tulǵalardy ulyqtaý janǵa jaǵymdy is oılaımyn. Osy shyǵarmaǵa kóp ózgeris engibeýge tyrystym, sebebi: Ákeme degen qurmet dep bilersider, Et pen súıekten jaralǵan dam balasy bolǵansoń kemshil tusary bolsa keshirim útinemiz. Áke aldyndaǵy tıtteıde bolsa perzentik paryzymǵoı kádege jaraıdy degen úmitpen Yrǵynbek Medenuly 2020.J Sáýir. Almaty)
Meniń atam jáne ákem týraly
Bul sýret meniń ákemniń jalyndy jigit shaǵynda túsken sýreti. Basynda altaıdyń alqazyl túlki tymaǵy, ústinde eltiri ishigi men qaraǵaıdyń qabyǵyna boıalǵan teri shalbary, aıaǵynda saptama etigi, bir jaǵynan Altaıdyń azýly aıazyna aýyzdyqtatqyzbaıtynyn aıqyndasa, bir jaǵynan qazaqy sal – seriliktiń jalǵasyn jalǵap turǵandaı.
Men atam Kámalıdi kórmedim, biraq ákemniń asyl tulǵasyna qarap atamdy elestettim. Atam júregine ıman uıalaǵan aýylyna alǵash mektep ashyp asyl dinimizdi urpaq júregine uıalataqan ustaz bolǵan, sonymen qatar on saýsaǵynan óner tamǵan kúıshi, altyn men kúmisti qaqtap, qara temirdi qamyrsha ılegen sheber usta bolypty. Birsózdi, aıtqanyn isteıtin, qatal minezdi , qaıtpas, qaısar, ór rýhty jan eken.
Al ákem atamnyń jolyn jalǵap jeti jasynda qurandy jettik bilip, elgezektigimen dombyra tartyp, óleń jazatyn, sheshen sóılep sheshim qabyldaı biletin qasıetti qabyletiniń arqasynda el alqaýyna bólenedi. On úsh jasynda ákesinen aırylsada ór rýhy ózin órge súıredi. Ákem 63 jasynda dúnıeden ozdy. Ábdirazyq, Kámalı, Meden bolyp úsh atadan din oqýy jalǵasyn taýyp, endi kishi uly Aldıarbek Almatylaǵy Nur-Mubarak atyndaǵy ýnıversıtetindke magıstiri bolyp dinı oqýdy jalǵastrýda. Qajylyq paryzynda 2020jyly ótep, ákesi armandaǵan bara almaǵan qasıetti Kaǵybaǵa táý etip qaıtty.
Altaıdan Almatyǵa oqýǵa attanarda anam aq damin aldyma qoıyp, aqtilegin aq júreginen aqtarsa, ákem aq batasyn berdi. Anam aýyldan eki atqa mingen ákeli balaly ekeýimizdi kóz ushynan kórinbeı ketkenge deıin kún sap qarap turdy, al ákem meni jaılaýdan oıǵa túsirip, kólikke salyp ózi meniń astymdaǵy atty aýlǵa alyp qaıytpaq. Jol boıy ne bir ańgimeler, ómir jolyma azyq bolatyn aqyl keńester aıtylyp keledi. Etekke tústik qoshtasar sát jaqyndaǵan saıyn júregeim egile bastady. Temir tulparlar aǵylyp jatyr, men ákeme – “ aýylǵa qaıta berińiz, aman bolyńyz ”, dep qoshtaspaq bolyp edim, ákem _ “ulym , bul jer oıpań jer eken, anaý bıik jotanyń basynan bıik jerden qoshtasaıyq” - dedi. Ákeli balaly ekeýimiz qımastyqpen eki jaqqa jol tarttyq. Ákem aq batasyn berdi. Keıin oılasam, ákem sol kezde naýqastanyp júripti, men alańdamasyn dep aýrýyn jasyrypty. Kóp uzamaı bárimizben máńgilikke qoshtasty. Menimen bıik jotanyń basynda qoshtasqany endi oılasam abyz keýde ákemniń “ Ólsem bir shuńqyrdamyn, tiri bolsaq bir tóbedemiz” dep óziniń syrqat ekenin kóp uzamaıtynyn sezdirgisi kelmeı meni alańdamaı ata jurtqa attansyn dep yrymdaǵany eken ǵoı. Ákemniń bul eski sýreti júregimniń tórinde saqtaýly tur, kórgen saıyn kóńilge ákeme degen saǵynyshym basylǵandaı bolady.
Yrǵynbek Medenuly
Tóre tańba. Kógedaıdyń Jotaqajyǵa malyń óssin dep bergen Tóre tańbasy.
Meden aýletiniń malǵa basatyn tańbasy Meden degen attyń tóte jazýdańy basqy árpi «M»
6alash usyndy
