«Kún Qarataýǵa sińip bara jatty. Oıyn balasy ǵoı, kúnniń qalaı batqanyn ańǵarmaı qalyp, aldyndaǵy malyn ıirip, oıdaǵy aýylǵa aıdaı bergenshe, kóz de baılandy. Arqasyna kúndi jasyryp Qarataý tipten zoraıyp kórinetindeı. Artynan bireý tónip turǵandaı, arqasy muzdap sala bergen. Burylyp qaramaıyn dese de, namysy jibermedi. Tý bıikten aq saqaldy qarıa qarap tur eken».
– Ákem dombyra ustaýy jaıyndaǵy áńgimesin osylaı bastaýshy edi. – Qasıetti qart Qarataýdyń teriskeıindegi Sozaq óńiriniń ózindik kúı mektebi bar. Sol mekteptiń dáýlesker kúıshisi Tólegen Mombekovtyń sút kenjesi Saltanat Tólegenqyzymen bolǵan áńgimeniń álqıssasy osylaı bastaldy. Iá, dál sol Saltanat. Tólegenniń ataqty kúıi arnalǵan Saltanat qyzy. Biraq bul týraly áńgime keıinirek. Meni dál sol ýaqytta qatty oılandyrǵan joǵarydaǵy áńgime hám ańyz bolatyn. Osy nege ańyzdar uqsas keledi? Sóz etip otyrǵan ańyzdaǵydaı, Jambylǵa jolyqqan aqsaqal kim? Súgirden: «Kógen alasyń ba, álde dombyra alasyń ba?» – dep aıdalada, apaq-sapaqta suraǵan aqsaqal she? Tólegenge Qarataýdyń bıiginen tóne qaraǵan aqsaqaldy kimge jorımyz? Múmkin, bul biz ańyzdarda aıta beretin Qydyr atanyń ózi boldy ma? Nege osy tektes ańyzdyń bári «dalada jáne kún batyp bara jatqan, apaq-sapaq shaqta» dep bastalady? Artynan osyndaı ańyz ergen barlyq óner qýǵan jandardyń ómirbaıany osy tusqa deıin birdeı bolyp keledi de, ary qaraı árqalaı órbı beredi. Ańyz ba, aqıqat pa? Biraq, týmysynan aqyn kóńil qazaqtyń qalaı degenmen de ańyzǵa sengisi kelip turary haq.
Tólegen Mombekov 1918 jyly Sozaq aýdany, Syzǵan aýylynda dúnıege kelip, balalyq shaǵy aýmaly-tókpeli zobalań kezderge týra kelgen. 1932 jylǵy asharshylyq kezinde es bilip qalǵan balalar keıinnen Tókeńe dombyra tartqyzý úshin baryp turǵandaryn aıtyp otyratyn. Osy áńgimeni estigende tańǵalmasqa sharań taýsylady. Asharshylyq kezindegi ata-anadan kóre almaǵan jubanyshty dombyradan izdedi me eken? Zaman tynyshtalyp, qoǵam óz aǵysyn qaıta tapqandaı bolǵan 40-jyldary Tókeń jumys istep júrgen Hantaǵy keniniń jabylýyna baılanysty, arnaýly jol- damamen Soltústik Osetıadaǵy bir rýdnıkte elektr monteri bolyp qyzmet atqarady. Soǵystyń bastalǵanyn osynda júrip estip, shahtaǵa berilgen bostandyqqa qaramastan, suranyp maıdanǵa attanǵan.
***
«Jarylys. Shekesiniń shyń ete qalǵanynan keıin jarytyp eshteńe bilmeıdi. Kúńgirt dybystar ǵana. Tolyq oıanǵanynda baryp gospıtálda jatqanyn bildi. Basy aq dákemen oralǵan. Ol dákeni kúnde bir kelinshek kelip aýystyryp, qaıta orap ketedi. Jeke dárigerindeı bezek qaǵyp aınalasynan shyqpaıdy ózi. İshteı aıaq-qolynyń saýlyǵyna shúkirshilik etti. Tek mınanyń jaryqshaǵy tıgen oń shekesi ǵana sábıdiń eńbegin-deı bolyp búlkildep turatyn. Soǵysqa jaramdy dep tabylyp, maıdan dalasyna qaıta attanatyn bolǵanda, sol kelinshek qaıta qaǵaz toltyryp muny jaramsyz dep, aýylyna qaıtardy. Elge jetkenshe sol bir kelinshekti oılaýmen boldy. Kezdespesi anyq. Qolyn bulǵap qala berdi».
Ákem, bul áńgimesin: «Áı, sol kelinshek maǵan ǵashyq bolyp qaldy-aý, sirá!» – dep kúle aıaqtaıtyn. Kúı keıipkerimen bir úzik áńgime osylaısha túıindeldi. Elge jetkenshe Tókeńniń kóńilin nendeı sezim bıledi eken? Elge degen saǵynysh, asyǵý… Kóńiline shoq salmasa da, jaqsylyǵyn aıamaǵan sol bir kelinshek… Óteýsiz qalar jaqsylyqtyń órteýi… Onsyz da ala kóńildi bura tartyp soǵys tur. Tókeńniń kóńiline Marfýǵadan qaıtqandaǵy Súgirdiń «Shalqymasy» keldi me? Dál sol «Shalqymadaı» shalqyp kelgen kóńildiń tunshyǵar tusynda tógip alar dombyrańyz boldy ma? Joq álde ózi názik júrektiń tamyrlary ilikti me saýsaqqa? Bizge bilý qaıda? Biraq, osy saparda kóńilińizge «Shalqymanyń» bir soqpaýy múmkin emes. Bir emes, aınalyp myń soǵar…
Asyǵyp, alqynyp jetkende, at shaptyryp, as berip aldyńnan shyǵar aǵaıyn qaıda? Alystaǵy soǵysqa terezeden úńilgendeı bolyp aýyl otyr. «Shalqymanyń» alǵashqy qarqynyn aýyl men aǵaıynnyń osy kórinisi bir bassa, anasynyń hal ústinde jatýy dombyranyń qos isheginiń qatar qaǵylýynan jańylyp, bar aýyrlyqty jalǵyz ishekke artyp tastap, býlyǵýy bolǵandaı. Anasy kóz jumǵanda «Shalqymanyń» áýeni múldem úzilip tyndy. Kúıdiń sońy úmit edi. Senim úmitten irgesin aýlaq salǵanda keýdeni múldem basqa sezim, sezimmen qatar saz kernedi.
Aýylǵa degen saǵynysh, asyǵý, bári-bári osy sazǵa sińip joǵalǵandaı. Jer dúnıeni tynyshtyq kernedi. Tek dombyra ǵana anasyn izdep zarlap qala berdi.
– Ákemniń «Anasyna» arnaǵan kúıiniń baıany osyndaı. Alǵashqy kúıleriniń biri bolsa kerek. Óziniń ántek, sózge shorqaq, bala minezimen: Ármıadan kelgennen keıin kúı shyǵara berdim ǵoı», – deıtini sondyqtan bolar.
Osy tusta Saltanat ustazymnyń áńgimesine aralasýdyń reti keldi.
– Tólegen atamnyń ustazdary, shákirtteri jaıly ne aıtasyz?
– Bizdiń Bapysh atty atamy kúıshi bolǵan eken. Sol kisiden Mombek jáne Sypabek taraıdy. Mombekten ákemiz jáne Bólegen, Jánibek atty eki ul týady. Jánibek atamyz aqyn bolǵan da, ákemiz atamyzdyń dombyrasyn ustap qalǵan. Osy tusta ónerdiń qanmen kelerin, onyń bir urpaqqa kúı bop qonaryn, bir urpaqqa sóz bop qonaryn kórip qaıran qalasyz. Ákemiz on segizinshi jyly dúnıege kelse, kúıshi Bapysh atamyz jıyrma segizinshi jyly qaıtys bolǵan. Ol shaqta ákemiz on jastaǵy bala. Osyǵan qaraǵanda ákemizge dombyrany sol atamyz ustatyp ketkenge uqsaıdy. Alǵashqy ustazy sol kisi bolýy kerek. Kóp jazylyp júrgen derekterde ákemizdiń ustazy Súgir dep júr. Biraq, ákemizden Súgir aqsaqaldan arnaıy baryp sabaq alǵany týrasynda estigen emespiz. Ol kisi qyzǵanshaqtaý adam bolǵan desedi. Óner adamynyń bári ishteı qyzǵanshaq keledi emes pe? Biraq, rýhanı ustazy bolǵany kámil. Qalaı degenmen de, ákemiz Qarataý kúı mektebindegi Súgir kúıshiniń zańdy jalǵasy.
Shákirtterine keler bolsaq, bizdiń úıde sol kezeńdegi qulaǵyna saz sińip, kóńiline kúı qonar alys-jaqynnyń kóbi qonaq boldy desem qatelespeımin. Sonaý Nurǵısa Tilendıev, Táken Álimqulovtardan bastap, jas ónerpazdarǵa deıin kelip-ketip jatatyn. Biraq, ol jastardyń qaısybirin shákirti deı bereıin. Ózim úshin ol kisiniń naǵyz shákirti qazirgi tanymal kúıshi Ysqaqov Bilál Alpanuly dep bilemin.
– Ákeńizdiń kúı tartqandaǵy, áke retindegi minezderi týrasynda áńgimelep berseńiz…
– Bul kisiler nota bilmeıtin dala kúıshileri emes pe?! Kish- kentaıymyzda kúı úıretińizshi dep jarmasatynbyz. Bir kúıdi ózi tartatyn, qolymyzǵa dombyrany ustata salatyn da: «Al, tart», – deıtin. Oǵan biz ilese almaımyz. Al, ol kisiniń bizge kúıdiń ár shalymyn úıretip otyrýǵa shydamy jetpeı, dombyrany tastap turyp ketetin. Múmkin ózimiz de qatty qyzyqpaǵan bolarmyz. Al, kúıdi ár kezde árqalaı tartatyn. Top ishinde kúı túsineri bolsa berilip, dańǵaza jıyn bolsa bir qaıyryp qoıa salatyn. Ondaı jerde kóńili de soqpas. Kóńil soqpaǵan jerde saýsaq kóne me?! Keńistikke kelissiz áýen kótergisi kelmes bolar…
– Dál sizge arnaǵan kókemizdiń «Saltanat» kúıi haqynda kóptegen ańyz taraǵan. Osy jaıynda ózińiz ne deısiz?
– Almatyda kókemizdiń keshi ótetin bolyp, sol keshke meni erte ketti. Keshtiń júrgizýshisi osy kúıdi habarlap turyp: «Bizdiń sanamyzda kúıge, ánge, jalpy belgili bir týyndyǵa keıipker bolǵan barlyq adam osy dúnıede joqtaı kórinetini qalyptasyp qalǵan. Saltanat Tólegenqyzy, myna sahnanyń aldyndaǵy barsha ónerpaz sizdi óz qıalynda ártúrli elestetedi. Biriniń qıalynda kempirsiz, biriniń qıalynda búldirshin Saltanatsyz, al biriniń qıalynda múldem joq adamsyz. Osynsha oıdyń bárin tas-talqan etip ornyńyzdan bir turyp qoıyńyzshy», – dep, meni ornymnan turǵyzyp alyp baryp, kúı bastalǵan bolatyn. Al, bul kúıge sebepker men bolsam da, bul kúı tek maǵan arnalǵan kúı dep oılamaımyn. Munyń ishinde marqum anam da, meniń baýyrlarym da, ákemniń ózi de bar. Barlyǵy da muń men saǵynyshqa oraýly kúıinde…
Jary Perneshtiń tósek tartyp jatqanyna qanshama? Sony oılasa boldy, keýdesiniń sol jaǵy syrqyrap sala beredi. Dombyraǵa da kóńili soqpaıdy. Óz úreıinen úıdi aınalyp ózi qashyp júr. Jeńgesiniń úıge shaqyrǵan daýsy estildi. Úı ishinen salqyn lep uratyndaı: – Tókenjan, Perneshtiń beti beri qarap ketedi ǵoı áli-aq. Jarym kóńiline demeý bolsyn. Rızashylyǵyńdy aıtsań etti. – Rızamyn, Pernesh!.. Jaıshylyqta-aq sózge shorqaq beıbaqtyń kómeıinen osy eki sóz ázer attady. Aıtary kóp-aq deseń, kómeıge kómilgeni joq. Tolqyn-tolqyn kúı keldi. Múmkin, qulaqqa. Múmkin, júrekke. Múmkin, kómeıge. Ajyratyp jatpady. Tipti, ózi áýenge aınalyp ketken shyǵar. Qos ishekke kezek soǵylyp, dombyranyń shanaǵyn shyr kóbelek aınalyp júrgen de áýen emes, ózi bolar. İshi sezse de, ózi aıta almaǵan «qosh-qoshyn» dombyraǵa aıtqyzdy. Shyńǵys qaǵan bolsa kómeıine qorǵasyn quıar ma edi. Biraq, joq. Perneshiniń shashyn sıpar saýsaqtar, qos shekti sıpalap qala berdi. Bul «Qoshtasý» bolatyn. Osy tusta túıdek-túıdegimen týǵan kúılerdiń alǵashqy notasyndaı. Aýyr bastaldy… Ólmektiń artynan ólmek bar ma? Biraq, dúnıe ortasy aýǵanda qamshynyń saby syndy deıtindeı emes. Uıasynda alty birdeı balapan. Aýzyn ashyp buǵan qaraıdy. Bul qalaı jerge qarasyn? Birde jumystan qaıtyp kelse úsh-tórt jasar Saltanaty jylap otyr eken. «Apama aıtam» dep jylaıdy. Óz ishinde beti kúldene bastaǵan shoqty qaıtadan qaryp-qaryp jibergendeı jany shyjǵyryldy. Jubata qoıamyn dep, dombyrasyn shertip, jubatamyn dep, ózin jylatyp tyndy aqyry. Ózi qalaı eltip ketkenin baıqaǵan joq. Bul «Saltanat» bolatyn. Jubatyp bastap, jylatyp tynar «Saltanat».
İzin ala «Saǵynysh» keldi dúnıege. Osy úsh kúı jary Perneshke qoıylǵan eskertkish, beıne qulpytas sekildi… – Mine, osylaı. Bir «Saltanatty» aıtamyz dep qansha dúnıeniń basyn shaldyq. Al, endi Almatyda osy kúı jaıly basqalaı ańyz aıtýshylar bolsa, aıta júr, «meniń mekteptegi sabaq bergen apaıyma arnalǵan» deseń sener bolar, – dep apaıym áńgimesin aıaqtady. Iá, Mombekova Saltanat Tólegenqyzy qazirgi tańda Sozaq aýdany, Taýkent kentindegi İsmet Keńesbaev atyndaǵy orta mektepte qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalımasy bolyp qyzmet atqarady. Ákesiniń kúı óneri sóz bolyp qonǵan shyǵar. Kúı de sóz. Kúı de sóıleıdi emes pe? Qarıalar kúıdi «tart» emes, «aıt» deıtin. Jaqsy oryndasa «aıtqysh eken» deýshi edi. Ustazymnyń úıinen shyǵyp bara jatyp sońǵy saýal tastadym: – Atamyzdyń kúıleriniń uzyn-yrǵasy qansha?
– Óziniń 130-daı kúıi bolatyn. Qazir notaǵa túsip saqtalyp qalǵany otyzdan ǵana asyp jyǵylady.
– Basqadaı kúıleri múldem saqtalmaǵan ba?
Kóńilsiz únsizdik ornady. Shákirttik ıbamen qoshtasyp shyǵyp kettim. Ábden qarańǵy bolǵan eken. Qudaı qut qylyp bergen Sozaqtyń jeli ysqyryp tur. Aspandaǵy aqsaq aı Qarataýǵa arqasyn tósep shalqasynan jatyr. Sharýaǵa jaısyzdaý. Maǵan da. Júz kúı.
Jazyp, notaǵa túsirilip, alyp qalynbaǵan júz kúı. Bir ǵana Tólegennen joǵaltqanymyz. Ar jaǵynda Súgir tur. Súgirdiń arǵy jaǵynan Yqylastyń qobyzy qaraıdy bizge. Ala qaǵaz artynyp-tartynyp asyqpaı jetken osy bir dalanyń aspanynda júz qaǵazdy júkti qylar tek Tókeńniń júzge tarta kúıi qalyqtap júr. Sol bir júkti kóterýge biz jaramadyq pa, joq álde qaǵazdyń beli shydamady ma? Amalsyz Qarataýǵa qaraımyn. Sálde oranǵan moldadaı shart júginip alypty.
Qarataý da bir, áńgimeshil qarıa da bir. Al, áńgimeshil qarıanyń jel jaǵynan shyǵyp qalsań qyrsyǵyp qalar jeri kóp. Osy alapta ne joǵalsa da qarıa Qarataý jambasyna basyp jatyr. Al, onyń namazyn qaza qylǵan moldadaı qyrsyǵyp, qyzǵanyp otyrǵany mynaý. Keshegi Súgirge qyrsyqtyqty da, qyzǵanshaqtyqty da osy qarıa úıretken. Múmkin, Tókeńe de Súgirden qalǵan qarıalyq qyzǵanshaqtyq juqqan bolar. Men de qarıanyń balasy bolǵan qyńyrlyǵyma basyp: «Qaıda?» dedim. Úndemedi. Tek qana ústin- ústin jel soqty. Iirim-ıirim jel soqty. Eki ıirimniń arasyn úzip alyp, basyn qosa almaı men dalmyn. Qarataýdan soqqan jel kúı tilinde sóılep jatty. Janym sezedi. Qaı jannyń dombyrasyna qular eken? Qaı jannyń qulaǵyna sybyrlar eken?
Shirkin, kúıdiń tilin bilsem ǵoı. Tylsym tilin túsinsem ǵoı…
Dosqan JYLQYBAI
