Halyq áni "Baıan-aı"
Oryndaǵan: Maǵaýıa Baımuhametuly
Ánshi, sazger, aqyn, termeshi Maǵaýıa Baımuhametuly 1956 jyly 9 maýsymda Qytaıdaǵy İle aımaǵy Toǵyztaraý aýdany Jyrǵalań aýylynda dáýleti otbasynda ómir esigin ashqan.
1977 jyly mektepti tamamdap 1978 jyly qyzmet saparyn oqytýshylyqtan bastaǵan. 1985 jyldan 1995 jylǵa deıin Jyrǵalań aýyldyq mádenıet otaýynda, 1995 jyldan 2011 jylǵa deıin Toǵyztaraý aýdandyq mádenıet saraıynda jumysta bolǵan.
Maǵaýıa Baımuhametulynyń oryndaýymen, 1984 jyldan bastap Qytaıdaǵy radıo-televıdeniń altyn qoryna júzden joǵary án-terme jazyldy. ‹‹Syılamasań bolama›› ‹‹Qarǵash-aı›› ‹‹Aıdaı›› ‹‹Elý erdiń jasy›› qatarly ún taspasyn shyǵarǵan. Kóptegen óleń tolǵaýlar jazǵan. 2006 jyly Shınjıań úkimeti tańdaýly halq ónerpazy ataǵan bergen.
2011 jyly İle qazaq oblysy Halyq úkimet eńbegi sińgen terme murageri ataǵyn berdi. 2012 jyly Shınjıań ádebıet-kórkemóner birlestigi jaǵynan ómirlik úlesker termeshi ataǵyn aldy. Maǵaýıa Baımuqametuly óz aýlasynan ‹‹qaınar bulaq›› atty óner klasyn ashyp, dombyra, halyq áni, terme ónerine urpaq tárbıelegen úlesker.
2017 jyly jyly 17 shilde naýqastan qaıtys boldy. Maǵaýıa Baımuhametuly qazaq án, terme órnerinde ózindik orny bar tulǵa. Ásirese, dástúrli halyq án, termelerdi oryndaýda dara daýysy, oryndaý maqamy máńgi mektep!
6alash usyndy
