Dúnıege ińgalap sábı kelgendeı, alǵash ret alaqaılap shúınshi suraýdan artyq shattyq bolar ma ken? mine, aqyn Ádilet Ahmetulynyń «Ádilet» atty tuńǵysh óleńder jınaǵy qolymyzǵa tıdi. Jınaq oqyrmanǵa Nur-sultan qalasynan usynylyp otyr. Atap aıtqanda, Otandastar qory men Dúnıe júzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń janyndaǵy "Ata jurt" baspasynan shyqty. Al, aqynnyń dostary qarjylyq jaqtan demeýshi bolypty.
Baıaǵyda Baıronnyń «Baıron» degen kitabyn oqýshy edik. Bizdiń Baırondar mine osy Ádilet sıaqty jastar. Baıronnan esh kem emes. Jas deımin-aý, poezıanyń jastyq jalynǵa saıatyn tustary dar bar. Keshegi Muqaǵalılar otyz jasyna deıin neshe kitaptyń avtory bolyp úlgiripti. Oǵan kelgende, otyzdan asqanda alǵash jyrjınaǵy jaryq kórgen aqyndarǵa sál qynjylamyz. Buǵan kim kináli...
Iá, ár kitaptyń óz bereri bar. Al, myna «Ádilet» jınaǵy atymen de, zatymen de, shynydyqqa shyr-pyr bolatyn poezıanyń bar bimtin boıyna jıyp turǵandaı. «Ádilet» kitabynda ádiletti uzaq kútip, zaryqqan jandardyń kúrsinsi, saǵynshy, ańsaýy jatqandaı. Jan álemindegi sol túıinshektiń dátke bolsa sheshimi bardaı sezile beredi.
Jalbyzdy bulaq dámin, dalanyń keri samalyn jan dúnıeńe alyp kiretin jyrlardyń avtory Ádilet Ahmetulynyń kópten bergi oqyrmany edim. Ádilet jyrlary týǵan jer, týǵan elińdi shyt jańa súıýge jeteleıdi. Kúnde-kúnde kórip júrgen taýyńnyń sýyna, nýyna qaıtadan tamsana qaratady.
Basy Mońǵolıadaǵy Bulǵyn, ortadan qos Shińigildi qosyp alyp, Úlińgir kóline quıyp taǵdyryn aıaqtaıtyn, Býryltoǵaı ózeni boıynda kindigi qalyp, kirligi jýylǵan Ádilet aqynnyń mańdaıyna sol ózennen bólek taǵdyr buıyrdy. Úlińgirde týǵan azamat, Ertisteı alysqa aqty. Ata jurtyna at baılady. Ómirde de, ónerde de kósile shabýda.
Ádilet Ahmetuly qazir A. Baıtursynuly atyndaǵy Til ilimi ınstıtýtynda ǵylymı qyzmetker.
Aıta ketsek, Ádilet AHMETULY 1986 jyly 25 qyrkúıekte Qytaı halyq respýblıkasy Altaı aımaǵy Býyrltoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen. 2012 jyly beıjińdegi Ortalyq ulttar ýnıversıtntin Qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy boıysha támamdap,shynjańdaǵy «Mura" jýrnalynda tilshi jane redaktor qyzmetin atqarǵan. 2014 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan.
Belgili aqyn Murat Shaımarannyń aq jol tilep jazǵan alǵy sózimen oqyrmanyna jol tartqan "Ádiletke" biz de basar beliń, asar asýyń bıik bolsyn aıtamyz.
Sóz sońyn aqynyń myna bir jyr joldarymen aıaqtaýdy jón kórdim.
Sizderge
Aqıqat qandaı uly, alyp esim,
Alaıda kórsetpeıdi kári betin.
Men saǵan usynaıyn aý, týǵan el,
Júrektiń kózi kórgen "ádiletin"
Ǵumyr keıde kekesin, ómir ysqaq,
Jony qaıqań bolady, joly qyspaq.
Qazaq degen halyqty qulaı súıdim,
Japyraqtaı janymdy qolyma ustap.
Óleń meni dos etti jermen máńgi,
Óleń ǵana basqandaı sher men zardy.
Ol meniń baldan tátti saǵynyshym,
Ermennen qyshqylyraq kermek dámdi.
Jalǵan sóz jasyra almas izderimdi,
Saǵynysh saqtap qalar izgi elimdi.
Saǵynam san myń jylǵy babalar men
Myń jyldan soń týatyn qyz ben uldy.
Asqar taýlar estirtti óz únimdi,
Qarapaıym qazaqpyn sózi uǵymdy.
İrkýge janym meniń tym dármensiz,
Sizge degen surapyl sezimimdi.
Qan tamyrym – Qara Ertis josyla aqqan,
Jan álemim shekteýsiz jasyl aspan.
Artyǵyraq súıem dep aıta almaımyn,
Sizdi men jalǵyz ýys topyraqtan.
Jubatqan jupar dalam kúımen meni,
Kóp meniń topyraqtan úırengenim.
Tól ulynyń birimin tarıhtyń,
Kep qalǵan kóp óleńmen syı bergeli.
Jeteleıdi deısiz siz jigitti arman,
Qulatpaıdy ol da ras úmit jardan.
Qaǵazymdy qabyl al, Alty alashym,
Boz jýsannyń ıisi sińip qalǵan.
Qýanysh İLIAASULY
6alash usyndy
