Myń estigennen bir kórgen artyq
Kúndelikti daǵdym boıynsha uıyqtar aldynda telefonǵa taǵy bir qaraǵanymda, dosymnyń «Men Katonqaraǵaıǵa barýǵa bılet alyp qoıdym»-degen jazbasyn kórdim de izgi tilekterimmen qosa smaılıkterdi jaýdyryp jiberdim. Ertesi uıqydan oıana salyp, dosymnyń «Bizben birge júr, úlgiresiń! grýppa bolýǵa bir adam kem bolyp turmyz» degen sózin oqı sala, saıttan sol ushaqqa bılet aldym. Bala-shaǵa jáne san myń tirlikti qaıyra salyp,, birden bılet alýdaǵy sebebim, kópten kókeıde júrgen tańsyq ta tańǵajaıyp meken – Katonqaraǵaıdy kórý úshin edi.
Tamyzdyń ekinshi juldyzy tań sáriden Astana áýejaıynan ushqan ekeýimizdi Óskemen áýejaıynda taǵy bir dosymyz kútip tur eken. Shaǵyn áýejaı shúlen shuǵylaǵa malynyp, qonaqtardy mamyrajaı qarsy alyp turǵandaı.
Qart Ertistiń boıyndaǵy sándi qonaq úıge dosymyzdyń biraz zatyn alýǵa bola buryldyq. Qonaq úıdiń kireberisinde dańǵyrlap sóılep eldiń nazaryn aýdarǵan bir shoǵyr aspan asty eliniń qonaqtary kezdesti.
Katon men Óskemenniń arasyn «qaýyndyqtyń jolyna» aılandyrǵan maıtalman shofer áp-sátte kóligin júıtkitip, qalanyń shetine ilindi.
Sapardyń daıyndyǵymen túni boıy kóz ilmegen bizderdiń sharshaǵan janarymyzǵa uıqy qansha tyǵylǵanymen, aspany nurǵa , dalasy dánge tunǵan, saf aýasy tánge daýa bolǵan muǵjıza tabıǵat ózine eriksiz baýrap barady…
Jol boıy shoferden eldiń , jerdiń jáıin suraı otyrdym. İshteı táńirime syıynyp, qazaǵyma osynshama darqan dala, qut meken syılaǵanyna alǵys jaýdyryp kelemin. Arǵy betten kelgen 9 jyldan beri tek túsimde kóretin týǵan jerimdi óńimde kórip turǵandaımyn. Meniń týǵan jerim - İle oblysynyń jaratylysy da osyndaı kórkem. Oblys ortalyǵy - Qulja qalasynan shyǵyp aýdan ortalyǵyna, odan tór jaılaýǵa barǵansha uqsas 5 saǵat ýaqyt ketedi, jol boıy da dál osyndaı jazıraly dala, jyra-jyqpyt, taý-ózen…
Grýppamyzdaǵy tórtinshi serigimiz - Indıra hanym bizdi Katondaǵy qara shańyraǵynda kútip aldy. Qaraǵaıdan salynyp, ǵasyrǵa jýyq ýaqytty eńsergen eńseli úı syry ketse de syny ketpegen jıhazdarymen, sarǵaıyp ketken kitaptarymen kisini baýrap, úı ıeleriniń tektiligin ańǵartqandaı… Qazir osy úıdi ustap otyrǵan, ulaǵatty ustaz , qurmetti zeınetker - Aınur hanymmen tanysyp áńgimelese kele túısigimizge tipti de kóz jetkizdik. Aınur táteniń qýyrdaǵy, Katonqaraǵaıdyń jerlik ónimderinen daıyndaǵan dámdi asy tańdaıymyzda, aıtqan ádemi áńgimesi jadymyzda qaldy.
Sanaýly kúnderimizdi mándi de sándi ótkizý úshin jol jobamyzdy tastaı etip alǵamyz. Ekinshi kúndi kıeli Qarakóldi serýendeýge arnadyq. Árqashanda baǵaly zatqa qol jetkizýdiń mıhynaty mol bolady emes pe! Qarakólge baratyn jol da sondaı eken. Keıde osylaı bolǵany da durys shyǵar dep oılaısyń, óıtkeni eki aıaqty maqulyqtyń júrgen jeri búlinip ketedi ǵoı….
Qarakól aty zatyna saı eken. Teńiz deńgeıinen 1656 metr bıiktikke ornalasqan kóldiń uzyndyǵy 7 km, eni 0.7 km, tereńdigi 6-7m, jan-jaǵy ormanmen kómkerilgen taý jotalarymen qorshalǵan. Kóz aldan Qazaqstan, Reseı jáne Qytaı shekarasyna ornalasqan Dostyq shyńy menmundalaıdy. Aıbarly muztaý únemi bult jamylyp jatatyndyqtan, saıahatshylarǵa áredikte bir kórinýimen syrly da syıly bolypty. Biz barǵanda da tabıǵat san qubylyp, birde Aspan-áke kóz jasyn tókse, birde Kún-kúıeý shuǵylasyn shashyp, pendelerin tánti etti. Kún salqyndaý bolsa da aınadaı móldir kól sýyna shomylyp, sý ıesi Súleımenge syıynyp, erekshe lázzat aldyq.
Úshinshi kúni energıamyz asyp-tasyǵan tórt jelekti kóligimiz ben júrgizýshimizdi shyt-jańadan saılap, odan da qıyn saparǵa attandyq. Betalysymyz - Rahman arasany. Tabıǵattyń til jetkisiz sulýlyǵy joldyń qıyndyǵynan týatyn úreıimizdi jeńdi. Jol boıy qara óleńge salyp, shofer aǵamyzdyń kóńilin kóterdik. Peıildenip ketken aǵamyz arasan jaıly ańyzdy aıtyp berdi: «Buryn Rahman atty ańshy osy taýda ań aýlap júrip, sadaqpen atqan maraldarynyń qashyp baryp , kólshik sýǵa túsip jaraqatynan aıyǵatynyn baıqaǵan. Ańshy birtindep arasan sýynyń emdik qasıetin adamdarǵa úgittepti, sodan Rahman arasany atanypty».
Tús aýa dittegen jerimizge jetip,aınala tabıǵatqa kóz meıirimizdi qandyrdyq. Keńes odaǵy kezinde salynǵan arasan qurylysyn kózden keshirdik. Kezinde biregeı saıahat orny bolǵany kórinip tur. Bizdi qýantqany jol boıy kezdestirgen aýyr tehnıkalarmen joldyń jóndelip jatqan jáıi boldy.
Qarnymyz ashyp, túselhanaǵa kelgenimizde shofer aǵamyz arasan ózeninen aýlaǵan shabaq balyqtardy aldymyzǵa tastap, tazalap keshki as ázirleýdi buıyrdy. Bastabynda kirpıazdanyp, murnymyzdy shúıirsek te aǵanyń erkek mysy basty, endi bir jaǵynan shuryldaǵan qarnymyz eriksiz astyń qamyn jasaýǵa májbúrledi. Tek tuzben ǵana dámdendirilgen balyqty qushyrlana jep, aǵany áńgimege tartyp ótkizgen kesh te máńgi este qaldy…
Qarakóldiń salqyn sýynan keıin, arasannyń shıpaly jyly sýyna túsip, tánimiz de janymyz da kópten kórmegen rahatty sezindi! Qımastyqpen arasannan attandyq. Arasan, Aqbulqaq, Buqtyrma ózenderin jaǵalaı eńistep, aty áıgili Berel qoryq-mýzeıine buryldyq. B.z.d eki jarym myń jyl burynǵy Saq dáýiriniń jádigerlerin zıarat etip, kóńil kókjıegimiz keńeıdi. Tarıhymyzǵa qanyǵyp, arda Altaıdyń tek qazaqtyń ǵana emes, kúlli adamzattyń kindigi ekendigine taǵy bir márte kóz jetkizdik.
Úshinshi qonaqta Katonnyń ortalyǵyn aralap, jerlik ónimderinen bazarlyq aldyq. Túski tamaǵymyzdy Indıra hanymnyń ornalastrýy boıynsha arǵy betten kelgen qandas baýyrlarymyzdyń dámhanasynan ishtik. Sirne piskenshe kıiz úıde jatyp ,Oralhan Bókeı týraly tamasha estelikter jazylǵan kitapty aýdaryp-tóńkerýge mursat boldy. Aıtpaqshy saparda júrsek te artta qalǵan bala-shaǵadan hal suraýdy umytpadyq. Sol arada birge júrgen dosymyzdyń balasy N.Nazarbaı ýnıversıtetine oqýǵa túskeni jáıli shúıinshi habar kelip, qýanyshty toılap ta úlgerdik.
Keshkisin aýyl ortalyǵyndaǵy shıpaly arasanǵa taǵy bir ret túsip aldyq ta ertesi tańsáriden Óskemenge jol tarttyq. Kózge tanys belder artta qalyp bara jatyr. Bes kún jatyp dám-tuzyn tatyp, bazarlyq alǵanymyzben, kúlli Katondy alyp qaıta almaıtynymyzdy aıtysyp, kórgenimizdi, túıgenimizdi jarysa áńgimelep, kıeli mekennen alystap baramyz.
Árıne biraz ókinishter de boldy. Qasıetti muztaýdyń etegine deıin bara almadyq, sol muztaýdyń qyrany-muzbalaq jazýshy Oralhan Bókeıhannyń mýzeıine jol túspedi. Osylardy aıta kele: «Alla qalasa keler jyly tabıǵat túlegende bala-shaǵany alyp, kıeli ólkege qaıta at basyn buramyz»- dep jospar qurdyq.
Tilegimiz oryndalǵaı, áýmın!
Zınat Tóleýqyzy
